Majanduse jätkusuutlikkuse seisukohast on täna väga oluline tagada ettevõtluskeskkonnas õiguskindlus. Regulatsioonide sage muutmine on ettevõtjate haldussuutlikkusele kulukaks takistuseks ning õigusloome muutmise vajalikkus tihti küsitav.
Õigusaktide jõustamiseks jäetud ebapiisav aeg ei võimalda normiadressaatidel kohaneda uue õigusliku olustikuga ning seadusandluse kvaliteedinormid ei ole tihtilugu primaarsed. Spetsialistide hinnanguid ja ettepanekuid küsitakse vaid vormitäiteks, jätmata sisukaks koostööks piisavalt aega. Eeltoodust lähtuvalt on Teenusmajanduse Koda välja töötanud Hea Õigusloome Tava (HÕT), milles on kajastatude kõige olulisemad õigusloome protsessi põhimõtted.
Vajadusest tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada õigusloome läbipaistvust ja tõsta Eesti konkurentsivõimet, peab Teenusmajanduse Koda möödapääsmatuks, et õigusloomes protsessis järgitaks alljärgnevaid põhimõtteid:
1. Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve.
2. Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.
3. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus.
4. Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst.
5. Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist.
6. Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ning hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida peale seaduse jõustumist.
7. Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.
8. Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg.
Parima ja halvima seaduse konkurss
Hea Õigusloome Tava juurutamiseks toimub igal aastal parima ja halvima seaduse konkurss.
Parim ja halvim seadus valitakse välja komisjoni poolt, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja esindaja, Postimehe vastutav peatoimetaja, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor, Juristide Liidu president ja Tööandjate Keskliidu juhataja.
Komisjonile võib oma ettepaneku esitada igaüks, kes leiab, et Eesti Vabariigi seadus või määrus, sõltumata oma vastuvõtmise ajast, ei vasta HÕT-le. Komisjon teeb oma eelvaliku, st nimetab nominendid, mille hulgast valitakse parim ja halvim seadus. Valiku kriteeriumiks on vastavus HÕT-le.
Nominentide hulgast on ka Postimees Online lugejal rahvahääletuse vahendusel oma lemmik valida. Komisjon peab oma valikut vastavalt põhjendama.
06.12.11 Eesti parima ja halvima seaduse tiitli saajad on ekspertkomisjon välja valinud: parim on riigikogu otsus «Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018», halvim on erakonnaseaduse osa, millega dekriminaliseeriti erakonna poolt keelatud annetuste vastuvõtmine.
',75,255)){kind=logo}
