Cannes'is omandatud info hulk ületas kindlasti mu kõvaketta mahu ja esimestele inimestele, kes küsisid „Mida kuulsid?“, ei osanudki kohe midagi väga konkreetset välja tuua. Küll aga hakkas seal kogutu avalduma tööl kohe esimestel koosolekutel, kus arutelude käigus hakkasid „ei tea kust“ üles kerkima mõtted ja ideed, kuidas midagi paremini teha.
Näiteks räägiti Cannes'is, et brainstorming ei tööta. Ja olen täiesti sellega nõus. Tavaline on olukord, kus laua taha koguneb taaskord sama seltskond, lepitakse kokku, et ei kritiseerita ning üldjuhul on tulemus keskpärane / Eesti keskmine. Võti seisneb aga just outsider'ite kutsumises ning kritiseerimises, sest läbi selle aktiveerub ajus hoopis teine pool ning nähakse hoopis teistsuguseid lahendusi ning saadakse paremaid tulemusi. |