Reklaam.ee
otsi ava laiendatud otsing
Prindi

Teenusmajanduse koda bogi, sissekandeid 5

 Lisa oma blogi
EBS ja Teenusmajanduse Koda sõlmisid 14. märtsil koostööleppe teenusmajanduse valdkonnaga seotud õppemooduli väljatöötamiseks. „Avalikkuses on viimasel ajal sageli teemaks olnud, et kõrgkoolide lõpetanute oskused ei vasta tööandjate ootustele ning tudengite kõik erialavalikud ei kindlusta kõrghariduse omandamise järel veel töökohta. Üliõpilaste ja tööandjate huvide ning ootuste paremaks kokkusobitamiseks soovib Koda kõrghariduse arendamisel kaasa rääkida teenusmajandussektori vajadusi arvestades. Koja rohkem kui 120 liiget-ettevõtet erinevatest nutika äri valdkondadest saavad pakkuda sisendit, millist üliõpilast ettevõtetel esmajärjekorras vaja on. Koostöö EBSiga vastava õppekava väljatöötamiseks on esimene hädavajalik samm sellel teel, mis arvestaks majandusalase kõrghariduse pakkumisel ka teenusmajanduse juhtimise spetsiifikaga,“ lisas Teenusmajanduse Koja tegevjuht Kristina Narusk. EBSi bakalaureuse õppekava nõukogu esimehe Toomas Dannebergi sõnul annab koostöö Teenusmajanduse Koja ja sinna kuuluvate ettevõtetega äriülikooli tudengitele vajaliku praktilise kogemuse ja eelise ühe suurima majandussektori tööjõuturule sisenemiseks. „Teenusmajanduse olulisus tööstusmajandusega võrreldes üha kasvab, mistõttu vajab ka tööturg rohkem teenus- ja teadmispõhist majandust tundvaid spetsialiste. Oma koostööpartneritele Teenusmajanduse Kojast pakume võimalust olla kaasatud ülikooli õppeprotsessi, et koolitada uusi häid oskusspetsialiste oma ettevõtete tarkade teenuste arendamiseks ja korraldamiseks. Tudengid saavad ülevaate näiteks teenuse arendusest ja disainist, loovprotsesside juhtimisest ja teenuste turundusest. Kõik tudengid läbivad ka teenusmajanduse alase praktika,“ rääkis Danneberg. Teenusmajanduse Koda on nutika äri vabakond Eestis, mis kätkeb endas ettevõtjaid, kelle põhivara on mõistus ning kes müüvad kõrge lisandväärtusega teadmusmahukaid teenuseid. Koda tegutseb selle nimel, et Eestist pärit taibukad teenusepakkujad oleksid Euroopas ja kogu maailmas kõrgelt hinnatud ning arvestatavad tegijad. 1988. aastal asutatud ja tänavu 25. tegevusaastat tähistav Estonian Business School on vanim äriharidust pakkuv hariduskontsern Baltimaades. Tänaseks on 1500 tudengiga Tallinnas ja Helsingis tegutsev EBS kasvanud üheks Baltimaade suurimaks äri- ja juhtimisalast tasemeõpet pakkuvaks eraülikooliks, kus saab omandada riiklikult tunnustatud haridust gümnaasiumi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes ning lisaks omandada ka täiendharidust.
NB! Foorumile palume registreeruda www.eestiiofoorum.eventbrite.com Eesti intellektuaalse omandi FOORUM „ Kas minu või meie või hoopis nende intellektuaalne omand ?“ 18.-19. mai 2012 Tallinna Ülikool  Tutvustus: Teenusmajanduse Koda ja Kultuurikoda on otsustanud jätkata diskussiooni intellektuaalse omandi teemade osas. Leiame, et vajalik on laiapõhjaline diskussioon, mis pöörduks tagasi algküsimuse juurde: kelle huvides intellektuaalse omandi õigused üldse eksisteerivad?  Eesti peab suutma esmalt kaitsta enda loojat ja innovaatorit, ja alles seejärel kõiki teisi maailmas. Kaitse - see ei tähenda aga ainult õigusnormi olemasolu. See tähendab loomingu ja innovatsiooni väärtustamist ühiskonnas. Selleks peame mõistma, kuidas tänased loojad ja innovaatorid kehtivat intellektuaalse omandi õigust mõistavad ning ennast erinevates õigussuhetes näevad. Kas intellektuaalse omandi õiguste regulatsioon toetab loojat, innovaatorit, ettevõtjat või pigem seab takistusi uudsete lahenduste rakendamiseks? Selleks on kutsume kokku Eesti intellektuaalse omandi foorumi alapealkirjaga „ Kas minu või meie või hoopis nende intellektuaalne omand ?“ Foorumi erinevates teemapaneelides mõtiskletakse nii autoriõiguse kesksetele teemade üle, kui ka nende võimalikule muutumisele 21. sajandi infoühiskonnas. Samas diskuteeritakse ka tööstusomandi olulisuse üle "targa majanduse" kontekstis. ÜRITUSE KAVA          
Majanduse jätkusuutlikkuse seisukohast on täna väga oluline tagada ettevõtluskeskkonnas õiguskindlus. Regulatsioonide sage muutmine on ettevõtjate haldussuutlikkusele kulukaks takistuseks ning õigusloome muutmise vajalikkus tihti küsitav.
Õigusaktide jõustamiseks jäetud ebapiisav aeg ei võimalda normiadressaatidel kohaneda uue õigusliku olustikuga ning seadusandluse kvaliteedinormid ei ole tihtilugu primaarsed. Spetsialistide hinnanguid ja ettepanekuid küsitakse vaid vormitäiteks, jätmata sisukaks koostööks piisavalt aega. Eeltoodust lähtuvalt on Teenusmajanduse Koda välja töötanud Hea Õigusloome Tava (HÕT), milles on kajastatude kõige olulisemad õigusloome protsessi põhimõtted. Hea Õigusloome Tava Vajadusest tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada õigusloome läbipaistvust ja tõsta Eesti konkurentsivõimet, peab Teenusmajanduse Koda möödapääsmatuks, et õigusloomes protsessis järgitaks alljärgnevaid põhimõtteid: 1. Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve. 2. Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud. 3. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus. 4. Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst. 5. Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist. 6. Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ning hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida peale seaduse jõustumist. 7. Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe. 8. Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg.   Parima ja halvima seaduse konkurss   Hea Õigusloome Tava juurutamiseks toimub igal aastal parima ja halvima seaduse konkurss. Parim ja halvim seadus valitakse välja komisjoni poolt, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja esindaja, Postimehe vastutav peatoimetaja, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor, Juristide Liidu president ja Tööandjate Keskliidu juhataja. Komisjonile võib oma ettepaneku esitada igaüks, kes leiab, et Eesti Vabariigi seadus või määrus, sõltumata oma vastuvõtmise ajast, ei vasta HÕT-le. Komisjon teeb oma eelvaliku, st nimetab nominendid, mille hulgast valitakse parim ja halvim seadus. Valiku kriteeriumiks on vastavus HÕT-le. Nominentide hulgast on ka Postimees Online lugejal rahvahääletuse vahendusel oma lemmik valida. Komisjon peab oma valikut vastavalt põhjendama.   06.12.11 Eesti parima ja halvima seaduse tiitli saajad on ekspertkomisjon välja valinud: parim on riigikogu otsus «Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018», halvim on erakonnaseaduse osa, millega dekriminaliseeriti erakonna poolt keelatud annetuste vastuvõtmine.    
Meditsiin Loome- ja kultuurimajandus Finantsmajandus Õigusala Haridus ja tööelu Riigihanked Meditsiin Meditsiinivaldkonna teemakoja aktuaalsed teemad on ravikindlustussüsteemi muutmiseks vajalike ettepanekute ning analüüside koostamine, tervishoiuteenuste ekspordi propageerimine ning sobiva keskkonna loomine. Koostööd tehakse kindlustusseltside, Arengufondi, Praxise ning valdkonna ettevõtetega. Loome- ja kultuurimajandus Koondab endas peamiselt erialainimestest koosnevat töörühma. Peamisteks tegevusteks on Loome-ja Kultuurimajanduse kui ettevõtlusvormi teadvustamine ja propageerimine, teemaga seonduvate mõistete ühtlustamine ning erialase koostöövõrgustiku laiendamine. Loome- ja Kultuurimajanduse teemakoda teeb aktiivselt koostööd Kultuuriministeeriumi, EASi ning teiste erialaliitudega. Finantsmajandus Tegeleb peamiselt majanduse- ning finantsalaettevõtluse teemadega. Peamine projekt „Tallinn finantskeskuseks“ on saanud laialdase era- ning avaliku sektori tähelepanu ja toetuse. Senise tegevuste analüüsi ning kava kohaselt luuakse lähiajal projektipõhine, ideid elluviiv ja majanduskeskkonda toetav klaster. Teemakoja koostööpartnerid on lisaks koja liikmetele: Arengufond, EAS ja Tallinna Ettevõtlusamet. Õigusala Juriidika- ning õigusala töörühm käitleb eelkõige ettevõtlusega seonduvate õigussüsteemide ning keskkonna kujundamist. Teemadena on prioritiseeritud ärivaidluste kitsaskohad, ettevõtjate õiguskindluse tagamine, majanduskuritegude uurimise ning menetlemise asjatundlikkuse tõstmine. Koostööpartnerid on õigusala tippspetsialistid, ettevõtjad ning erinevad avaliku sektori esindajad. Haridus ja tööelu Töörühm kaardistab hariduse ja tööelu kitsaskohti ning tegeleb hariduse ja tööelu ühtlustamisega, seadusandluse parandusettepanekute ning paindlike töösuhete tutvustamisega. Töögrupp koosneb hariduse ja personalivaldkonna tippspetsialistidest. Riigihanked Riigihangete töögrupp tegeleb spetsiifiliselt riigihangete senise praktika ümber kujundamise nimel, tulenevalt loomemajanduse eripärast. Töögrupis osalevad tippspetsialistid õiguse- ning loomevaldkonnast.