Reklaam.ee
otsi ava laiendatud otsing
Prindi

AamenStuudio bogi, sissekandeid 20

 Lisa oma blogi
07.06.2011, AamenStuudio
aamenStuudio loob värskeid, funktsionalistlikke ja kasutajasõbralikke veebilahendusi, mille juures on tähtsal kohal silmapaistev disain ning intuitiivne lähenemine. Aitame oma klientidel leida just selle kõige sobivama lahenduse, mis täidaks nende püstitatud eesmärke. Otsime oma meeskonda entusiastlikku ning tööd nautivat disainerit, kelle peamiseks ülesandeks on kvaliteetsete veebi- ja trükilahenduste kujundamine. Tööülesanded Omanäoliste veebi- ja trükilahenduste kujundamine Nõudmised kandidaadile Tunned tänapäevast veebidisaini ning kujundustööde teostamiseks vajalikke programme (Adobe Photoshop, Adobe Illustrator, Adobe InDesign, Adobe Flash Professional) Omad kujundusoskust (veebidisain, trükireklaamid, firmagraafika) Tunned trükiettevalmistuse nõudeid Oled kohusetundlik ja järjekindel, omad head analüüsi- ning algatusvõimet Räägid väga hästi eesti keelt ning oskad ka inglise keelt Kasuks tuleb Teadmised veebiarenduskeeltest: HTML, CSS Eelnevad kogemused 3D modelleerimisega Omalt poolt pakume Võimalust areneda ja realiseerida enda ideid Stabiilset töösuhet Meeldivat töökeskkonda ja toredat kollektiivi Kaasaegseid töövahendeid ja tehnoloogiaid Mitmekülgseid ja põnevaid tööülesandeid Lisainfo Asukoht: Õnne 43, Tartu Tööle asumise aeg: ASAP Töö tüüp: täistööaeg, palgatöötaja Kui tunned, et see töö on just Sinule, siis saada oma CV aadressile info@aamenstuudio.ee. Võimalusel lisa ka näidiseid varem tehtud töödest. Sobivusel võtame ühendust, saame sõpradeks ja räägime kõigest täpsemalt!
15.04.2011, AamenStuudio
aamenStuudio loob värskeid, funktsionalistlikke ja kasutajasõbralikke veebilahendusi, mille juures on tähtsal kohal silmapaistev disain ning intuitiivne lähenemine. Aitame oma klientidel leida just selle kõige sobivama lahenduse, mis täidaks nende püstitatud eesmärke. Otsime oma meeskonda tublit programmeerijat, kelle peamiseks ülesandeks on kvaliteetsete veebilahenduste loomine. Tööülesanded Kaasaegsete veebilahenduste väljatöötamine Loodud lahenduste dokumenteerimine Nõudmised kandidaadile Oskad hästi: PHP-d ja MySQL-i Omad teadmisi veebiarenduskeeltest: HTML, CSS, JavaScript, XML, Ajax Oskad luua kvaliteetset koodi Oled kohusetundlik ja järjekindel, omad head analüüsi- ning algatusvõimet Räägid väga hästi eesti keelt ning oskad ka inglise keelt Kasuks tuleb Erialane haridus / varasem töökogemus veebilahenduste loomisel Varasem kogemus Joomla! sisuhaldustarkvaraga kasutaja / arendaja tasemel Pilditöötlustarkvara Adobe Photoshop tundmine Flash tehnoloogia tundmine Omalt poolt pakume Stabiilset töösuhet Meeldivat töökeskkonda ja toredat kollektiivi Kaasaegseid töövahendeid ja tehnoloogiaid Mitmekülgseid ja põnevaid tööülesandeid Lisainfo Asukoht: Õnne 43, Tartu Tööle asumise aeg: ASAP Töö tüüp: täistööaeg, palgatöötaja Kui tunned, et see töö on just Sinule, siis saada oma CV aadressile info@aamenstuudio.ee. Võimalusel lisa ka näidiseid varem tehtud töödest. Sobivusel võtame ühendust, saame sõpradeks ja räägime kõigest täpsemalt!
24.01.2011, AamenStuudio
aamenStuudios valmivad kõik kodulehed Joomla! sisuhaldussüsteemi baasil. Oleme valinud just Joomla!, sest see on vabavara, lihtsalt kasutatav, turvaline ja paindlik, kuna sellele on loodud tuhandeid erinevaid komponente. Komponentide suurel hulgal on ka väike miinus, nimelt just selle kõige sobivama leidmine võib osutuda üpris keeruliseks ülesandeks. Kõigist kõige paremaid on ühes artiklis raske välja tuua, seetõttu alustangi Joomla! galerii komponentidest. 1. Simple Image Gallery Tasuta Joomla! galerii komponent, mis teeb pildigaleriide lisamise artiklitesse eriti lihtsaks. Piisab näiteks { gallery}myphotos{/gallery } lisamisest teksti ning ilmub pildigalerii fotodega kaustast "myphotos". Galeriis on kena disainiga pisipildid ning suuremad fotod avanevad nägusalt ja sujuvalt. Uuri lähemalt Joomla! komponentide lehelt ja Simple Image Gallery demo . 2. Art Sexy Lightbox Lite Lihtne Joomla! galerii komponent, kus kõik vajalik olemas ja on seejuures kerge kasutada. Ei puudu ka erinevad hüpikakna kujundused ning võimalus juba avanenud aknas pilte sirvida. Rohkem infot Joomla! komponentide lehelt ja galerii demolehelt . 3. XGallery XGallery on paljude lisavõimalustega võimekas galerii komponent. Olemas on ka näiteks slaidishow funktsioon ning automaatne vesimärgi lisamine piltidele. Rohkem infot Joomla! komponentide lehelt ja XGallery demolehelt . 4. Ignite Gallery Kergelt kohandatav paljude lisavõimalustega Joomla! galerii komponent, millel funktsionaalne ja kena disain ning lihtne kasutatavus. Lisainfo Joomla! komponentide lehelt ja Ignite Gallery demolehelt . 5. CSS Gallery Lõpetuseks üks galerii, millel ei avane pilt eraldi aknas, vaid liikudes hiirega pisipildile ilmub suures lahtris valitud pilt. Kena lahendus ja teeb ka piltide sirvimise kiiremaks. CSS Gallery toimib puhtalt XHTML ja CSS põhjal. Lisateave Joomla! komponentide lehelt ja CSS Gallery demolehelt .   See oli väike valik saadaolevatest galeriidest ning nii palju kui on maitseid, on ka erinevaid tasulisi ja tasuta Joomla! galerii komponente. Kui soovid ka enda veebilehel pilte atraktiivsemalt kuvada, kirjuta ja jagame meelsasti ideid.
17.01.2011, AamenStuudio
E-maili põhise kampaania alustamiseks on esmalt vaja postitusnimekirja ehk e-mailide andmebaasi. Kõige lihtsam on endale see andmebaas osta. Neid nimekirju pakuvad ka mitmed Eesti ettevõtted ning makstes teatud koguse eurosid, saad üpris koguka nimekirja erinevaid e-maili aadresse. Esmapilgul tundub olevat tegemist väga hea ideega. Aga! Tavaliselt ei ole need andmebaasid sorteeritavad, ehk tegelikult pole kuidagi võimalik kindlaks teha, kes nende e-mailide taga on (nimi, sugu, asukoht jne), mida nad tahavad ning kas nad on üldse seal listis vabatahtlikult. Valmiskujul andmebaaside kasutamine ei too suure tõenäosusega mingit kasu. Pigem on sealt oodata kahju, sest info ei jõua sihtgrupini ning see tähendab juba eos kampaania läbikukkumist. Lisaks sellele on oht sattuda spämmerite nimekirja ning siis on juba vaja tegeleda ettevõtte maine taastamisega. Muidugi kui näiteks reklaamitaval objektil on väga lai sihtgrupp, siis teatud piirini on võimalik andmebaasidest mingisugust kasu saada, kuid pikas perspektiivis on siiski kasulikum hakata koguma ettevõtte oma andmebaasi. Niisiis kuidas saada endale e-maili kontakte? Kvaliteetne sisu – Kirjuta järjepidevalt oma toodete ja teenustega seotud blogipostitusi, uudiseid, nõuandeid jne ning aegamööda jõuab järjest enam huvilisi sinu veebilehele. See on küll raske ja aeganõudev, kuid kindlalt töötav ja korduvalt testitud võimalus saada juurde kliente ning muidu huvilisi. Lisaks sellele pole artikkel suvaline reklaambänner, mis kaotab oma efekti kohe, kui lõpetad selle eest maksmise – paeluv blogipostitus toob külastajaid ka aastate möödudes. Seega tooda sisu ning sinu sihtgrupp leiab sind ise. Kuidas see toob juurde e-maili aadresse? Üldiselt inimesed ei viitsi päevast-päeva neile huvi pakkuvaid veebilehti uuesti läbi käia ning palju mugavam on värske informatsioon tellida e-mailile. Uudiskiri – Lisaks värskeimatele uudistele ja artiklitele paku välja võimalus liituda uudiskirjaga, kus jagad infot ja ka näiteks eripakkumisi, mis on mõeldud ainult uudiskirja tellijatele. Loo oma kliendis tunne, et ta on eriline ja hinnatud ning ta on erinevatele headele pakkumistele palju avatum. Uudiskiri peaks ilmuma teatud perioodilisusega, näiteks kord kuus või kvartalis. Uudiskirjaga liitumise võimalus paku välja kohe värskeimate postituste tellimise vormis, aga võid need kaks punkti ka automaatselt siduda. Eriline sisu – Üks levinud viise kontaktide hankimiseks on millegi huvitava jagamine e-maili aadressi vastu. Näiteks loo mõni kasulik juhend, e-raamat, artikkel, videokoolitus vms, mis pakuks sinu sihtgrupile huvi ning jaga seda e-maili aadressi vastu. Nii saab päris kvaliteetseid kontakte, sest oma e-maili aadressi kirjutavad ikka enamasti need, kellel on mingisugune huvi teema vastu. Samas kohas on mõistlik pakkuda välja ka uudiskirjaga ning värskeimate sisuuuendustega liitumise võimalus. Sotsiaalmeedia  – Orkut, Twitter ja eelkõige Facebook omavad paljude internetikasutajate elus järjest suuremat rolli (Facebookiga on kusjuures tänaseks liitunud enam kui 330 000 eestlast) ning juba ammu ei saa sotsiaalvõrgustike mõjust ja turundusepotentsiaalist mööda vaadata. Oma ettevõtte veebi pole küll endiselt mõistlik täielikult Facebooki üle kolida, kuid oma sihtgrupile info edastamine ja suhtlemine on enneolematult lihtne ning kiire. Seega lisa kõigi kolme eelneva punkti juurde võimalus registreerida oma Facebooki kontoga ja nõnda saad lisaks e-mailile ka veel päris tähtsat informatsiooni inimese enda kohta ning samuti ühe lisanduva fänni :) Keegi üldiselt enam väga kergekäeliselt oma e-maili ja muud infot välja ei jaga, sest inimesed on igasuguste viiruste ja spämmerite poolt üpris ära hirmutatud. Seetõttu peab sisu olema tõesti kvaliteetne ja veebileht usaldusväärne. Samuti on väga oluline kinnitada, et külalise andmeid ei levitata edasi kolmandatele osapooltele ning on 100% kaitstud.   Siinkohal lõpeb meiliturunduse esimene osa. Kui kontaktide kogumine läheb hästi ja postitusnimekiri piisavalt kosunud, siis tule tagasi, sest peagi ilmub järgmine artikkel, kus kirjas kasulikud nipid ja nõuanded uudiskirja koostamiseks. Seni aga telli aamenStuudio uudiskiri, liitu RSS vooga või Facebooki fännilehega ning hoia end kursis värskeimate veebiuudistega :)
13.01.2011, AamenStuudio
Ikka veel jääb internetis kolades silma aegunud ja mitte just eriti kena disainiga veebilehti. Sellest kehvem on vaid see, kui ettevõttel polegi oma kodulehte. Muidugi on variant praegu kogu oma firma internetitegevus Facebooki fännilehele koondada, kuid igal soliidsel ettevõttel peaks ikkagi olema oma spetsiaalne veebileht. Koduleht ei pea olema loomulikult tipptasemel multimeedialehekülg, kuid veebileht on siiski osa ettevõtte kuvandist ja seega olema silmale kena vaadata ja lihtne navigeerida. Keegi ei taha ju endale kohutava välimusega reklaamsilti, milleks siis omada koledat veebilehte. Ka infolehekülg võib olla huvitav Loogiline on, et suurem osa veebilehti sisaldab põgusat infot firma asukoha ja telefonide/e-mailide kohta ning lühike loetelu tegevusaladest. Kõik. Seda on tihti püütud vürtsitada mõne·template·ehk malldisainiga ja enamasti on tegu lihtsa HTML veebiga, millel puudub igasugune SEO ning mugav kasutatavus. See aga ei pea nii olema. Tõsi, Maantemuuseumi veebileht on küll palju enamat kui lihtne infolehekülg, kuid hea inspiratsiooniallikas on see sellegipoolest. Koduleht on kena kujundusega ja paeluv ning jätab külastajale hea mulje. Disainiga on tabatud täpselt maantemuuseumi eesmärki ehk täidetud on punkt, mida peaksid järgima kõik firmaveebide omanikud - koduleht peab sisaldama elemente ettevõtte olemusest ning olema nö. teemas. Olgu selleks siis värvivalik, tegevusala, tootedisain või mis iganes veel paremini teie firmat iseloomustab. Seda laialt levinud malldisainidega ei saavuta. Disainiga määrad sihtgrupi Näitena toodud The Shore Villa koduleht (mis on kusjuures loodud Joomla! põhjal) on selgelt suunatud jõukamatele kundedele. Luksuslikkust rõhutab selge ja kvaliteetne pilt, tumedad ja heledad puhtad toonid ning loomulikult päikeseloojanguga ookeanivaade :) Kõik selle veebilehe juures on kutsuv. Rikkalikud, soojad toonid tekitavad külastajas rahuliku tunde. Kinnituseks eelmise näite juures kirjutatule, on ka siin välja toodud täpselt see, mida antud ettevõte pakub - mõnusat puhkust paradiisirannal. Kodulehtede värskendamisega tegeleb ka aamenStuudio. Tahad oma vana veebilehe uue ja moodsama vastu välja vahetada, mis vastab täpselt sinu ja sihtgrupi ootustele, kirjuta meile , mõtleme koos välja mida paremaks saab teha :)
06.01.2011, AamenStuudio
Lisaks fännilehtedele on Facebookil ja teistel sotsiaalvõrgustikel ettevõtete jaoks pakkuda ka mitmeid teisi turundusvõimalusi. Sotsiaalmeedia pakub e-kaubandusele võimalust lähena kliendile hoopis uuel, personaalsemal tasandil. Veebipood ei pea asuma tingimata Facebooki lehel, vaid kliendi jaoks hea ja mugav võimalus on e-poodi sisse logida mõne oma sotsiaalkeskkonna kasutajakontoga, olgu selleks siis Twitter, Yahoo, Facebook või ka Google konto. See on lihtne kliendile, sest nii ei ole vajadust läbi teha aeganõudvat registreerimise protsessi, aga eriti kasulik on selline võimalus poeomanikule. Nimelt võimaldab klient ligipääsu oma profiilile, kus saab ammutada kõikvõimalikku eelistuste kohta käivat infot ja ka näiteks kontaktandmeid. Sotsiaalmeedia haldamisega tegeleva ettevõtte Gigya küsitluse põhjal on üle poole vastanutest juba sotsiaalvõrgustiku põhise sisselogimise kasutusele võtnud või plaanivad seda lähiajal teha. Kogu sotsiaalvõrgustikest saadud info võimaldab teha täpselt antud kliendile sobivaid personaalseid pakkumisi, suunata talle tema eelistuste põhjal reklaami ja muuta nii kogu müügiprotsess äärmiselt efektiivseks. Gigya teostatud uuringu tulemuste kohaselt avaldavad inimesed tavaliselt sotsiaalmeedia kanalites enda kohta järgmist informatsiooni: Loomulikult peab olema saadud informatsiooni kasutamisel üpris ettevaatlik, sest rohkelt personaalset reklaami ja pakkumisi võib riivata kliendi privaatsust ning luua hoopis negatiivse kuvandi.   Allikas: Emarketer
04.01.2011, AamenStuudio
Veebilehe kasutusmugavus on ülimalt oluline, kuna mõni üksik ent oluline viga võib tähendada barjääri ettevõtte ja kliendi vahel. Kui külastaja ei leia lihtsat ja kiiret võimalust selle takistuse ületamiseks, siis pöördub ta pikemalt mõtlemata konkurendi juurde. 1. Mõtle välja meeldejääv tunnuslause Mõtle välja lühike ja köitev lause , mis kirjeldab veebilehe sisu ning eesmärki ja paiguta see logo lähedale või kohta kus on see hästi nähtav . Veebilehe külastajatele peab see tunnuslause andma ülevaate veebilehe olemusest (näiteks: ettevõtte tegevusala, blogi eesmärk, e-kaubamaja tootevalik jne) ning tekitama temas huvi . 2. Informatiivne ja suunav koduleht Siinkohal selgitan natuke kodulehe ja veebilehe mõistetest tulenevat segadust. Koduleht on tegelikult veebilehe üks osa, tavaliselt on koduleht ka esileht. Nüüd aga asja juurde, nimelt leidub ikka veel kodulehti, kus on pikk ja igav tekst ettevõtte ajaloost või lõik suhteliselt ebaolulist infot ning kontaktandmed. Kodulehe eesmärk on anda külastajale paari sekundi jooksul vastus küsimustele kus ta on ja mida ta siit saab. Kui potentsiaalses kliendis tekib huvi, siis tuleb ta kohe edasi suunata mõne tegevuse või teenustevaliku juurde , kus ta leiab vajalikku lisainfot . Internet on orienteeritud kiirele info leidmisele, ning palju lihtsam on klikkida brauseri "Back" nuppu ja võtta ette järgmine veebileht, kui hakata otsima pikast tekstist vihjeid. 3. Kergelt loetavad veebilehed Veebilehti loetakse harva algusest lõpuni läbi ning selle asemel sirvitakse, ehk loetakse seda, mis jääb paremini silma. Seetõttu ongi väga tähtis oma veebilehe sisu liigendada ning teha oluline info pilkupüüdvaks . Tekst tuleb alati jagada lühikesteks lõikudeks ning anda neile ülevaatlikud pealkirjad ja alapealkirjad. Paha ei tee ka teksti rasvaseks tegemine ning loendite kasutamine. Loomulikult ei tasu kõige sellega üle pingutada, sest kui kogu tekst on karjuvalt rasvane, siis ei jää ka sealt midagi olulist silma ning ei jäta veebilehest just väga head muljet. 4. Väldi asjakohatut sisu ning tähtsusetuid pilte Oma veebilehel kirjuta sellest, mis seondub sinu ettevõtmisega . Sisu peab olema huvilise jaoks põnev või vähemalt informatiivne . Mõistlik ei ole veebilehe esilehel kirjutada pikalt näiteks ettevõtte ajaloost, sest reeglina ei viitsi seda keegi lugeda ning võimaliku kliendi jaoks ei anna see midagi (ajaloost peaks pajatama hoopis eraldi lehel). Samuti ei tasu lisada pilte lihtsalt piltide pärast, vaid neil peab olema illustreeriv ja informatiivne funktsioon . Tähtsustetud pildid lisavad veebilehele ainult andmemahtu. 5. Väldi "Intro" avalehti "Intro" avalehtedel on tavaliselt meeleolukas Flash animatsioon, mida on küll tore vaadata, kuid ei anna palju infot veebilehe sisu kohta. Lisaks sellele võtab nende laadimine kaua aega ja alati pole ka põhilehele edasi liikumiseks linki. Nii on "Intro" lehtedel tavaliselt väga kõrge põrkemäär , mis tähendab, et paljud külastajad klikivad jällegi brauseri "Back" nuppu ja võtavad järgmise veebilehe. Videod ja muud animatsioonid on efektsed, kuid nende kasutamine tuleb põhjalikult läbi mõelda .
22.12.2010, AamenStuudio
Vabavaralise sisuhaldussüsteemi Joomla! guru Brian Teeman räägib oma blogis Joomla! veebilehtede turvalisusest. See teema on üpris tähtis kõigile Joomla!-põhiste kodulehtede kasutajatele. Ei-ei, praegu pole käimas massilist Joomla! veebilehtede murdmist ja ei ole ka ühtegi suurt turvaauku, jutt on pigem üldistest kodulehtede turvalisuse probleemidest, millele tuleks mõelda. Joomla! sisuhaldussüsteem iseenesest on üsna turvaline, mida näitab juba iga uue versiooni turvaaukude lappimiseks tehtav mahukas töö. See on tegelikult üks suurimaid vabavara plusse - lähtekood on avalik ja suurem kommuun suudab muuta lõpptulemuse palju paremaks. Sisuhaldussüsteem aga üksi teeb vähe ja see vajab lisafunktsioonide jaoks ka lisakomponente. Siin kerkibki esile turvalisuse probleem, sest kahjuks märkimisväärne osa neist komponentidest on põhjalikult testimata ning võimaldavad seetõttu ligipääsu ka veebilehe enda tuumale. Saadaval on Joomla! turvakomponente igale maitsele, mis idee kohaselt peaksid veebilehe turvalisusastet kõrgendama, ent reaalsus on midagi muud. Jeff Channell'i poolt hiljuti koostatud põhjalik test ja ülevaade enamlevinud turvakomponentidest kuvas suhteliselt kurva pildi, sest ükski testsubjekt ei läbinud teste 100%. Järgnevas tabelis on testi tulemused: Nii nagu tulemustest näha, ei asenda turvakomponendid korralikku serverit ja veebilehe haldajat. Need kes installeerivad oma lehele turvakomponendi ja arvavad, et see nüüd tagab veebilehe täieliku turvalisuse, eksivad. Loomulikult mingisugust kaitset need pakuvad, ent see pole kindlasti täielik ja piisav. Absoluutselt turvaline on ainult veebileht, mis pole ühendatud internetiga, aga juba päris hea taseme saavutab ka kasutades Joomla! ja ka selle komponentide kõige värskemaid versioone.
20.12.2010, AamenStuudio
Mälupulgad kipuvad lauasahtlisse maha jääma või kaotsi minema just siis, kui neid parajasti kõige rohkem vaja läheb. Vaevalt praegu enam keegi eriti tähtsat infot ainult mälupulgal hoiab, aga ebamugavusi tekitab selline juhus sellegipoolest. Lihtsaks lahenduseks sellele on pilvepõhine andmekandja Dropbox. Kindlasti on see juba ka paljudele tuttav, kuid kuna kasutan nende teenust igapäevaselt siis tunnen kerget kohustust käesolev jutuke kirjutada. Lisaks sellele tuli hiljuti välja värske versioon Dropbox 1.0 ning ühtlasi tutvustan ka mõnda toredat lisavõimalust. Dropboxi kasutamiseks on kaks varianti: tasuta ja tasuline. Ilma rahata antakse sinu käsutusse 2GB kettaruumi ning kaustade ja failide hulgale otsest piirangut kehtestatud pole. Lisaraha küsitakse suurema mälumahu eest ja kuutasu selle eest on üpris mõistlik. Oma konto kettaruumi saad ka tasuta laiendada, kutsudes sõpru Dropboxi kasutama. Kusjuures ühe liitunud sõbra eest antakse juurde 250 MB ja sel viisil saab kokku koguda kuni 8 GB lisamahtu. Enamasti leiab Dropbox kasutust dokumentide hoiukohana, on sel tegelikult veel päris mitmeid huvitavaid lisavõimalusi. Kui juba alustasin dokumentidest, siis saab arvuti My Documents  kausta asukoha liigutada otse Dropboxi. Eriti kasulik siis, kui igapäevatöös on kasutuses mitu arvutit ning nõnda on vajalikud failid alati käepärast. Nii saab toimida ka teiste programmide puhul, tekitades Dropboxi jälgitavaid  Watch  kaustu. See tähendab, et kui lisad teisest arvutist jälgitavasse kausta näiteks sõbra filmitud reisivideo torrent faili, hakkab kodune meediaserver seda internetist sikutama. Nii saad lihtsalt sünkroniseerida ka näiteks oma iTunes muusikakogumikku. Kaustade jagamine mitme arvuti ja kasutaja vahel on suureks abiks ka projektide läbiviimisel, kus mitme inimese vahel jagatud ülesannete kulgu on nii palju lihtsam jälgida. Kuid see pole veel kõik. Dropbox suudab näiteks majutada ka tagasihoidlikku veebilehte, mis põhineb lihtsatel kliendipoolsetel skriptidel ja HTML-l, aga vajaliku info saab siiski jagatud. Jätkuks online pildialbumite artiklile võimaldab Dropbox loomulikult edukalt jagada sõpradele oma pilte. Seejuures saab kaduma läinud andmeid lihtsalt taastada ja nii pole vaja muretseda oma tähtsate failide varundamise pärast. Saadaval on ka rakendused kõikidele enamlevinud nutitelefonide OP-süsteemidele. Siin kirjeldatu on muidugi ainult algus ja rohkelt lisavõimalusi on kirjeldatud Dropboxi nõuandelehel . Selle kasuliku rakenduse enda leiad aga dropbox.com . Uurige ja jagage oma kogemusi ning ideid siin ka teistega.
17.12.2010, AamenStuudio
Tasub jälgida ka ameeriklaste põhjal tehtud statistikat ja nii jäi mulle silma USA mittetulundusliku organisatsiooni Pew Internet koostatud uuring, kus on teemaks internetikasutuse viisid erinevate vanusegruppide lõikes. Statistikat koguvad nad juba teist aastat ning enamasti on harjumused generatsioonidel ikka üpris erinevad. Pingereas esimese, teise ja viimase koha tegevused on aga tegelikult kõigil ühesugused. Esmajärjekorras loevad ja kirjutavad kõik generatsioonid e-kirju. Sama lugu on otsingumootorite kasutamisega, ehk siis info otsimise ja suhtluse põhialused. Tabelist ilmneb ka tõsiasi, et noorim generatsioon läheb oluliselt kiiremini kaasa erinevate trendikate online tegevustega, kui vanemad põlvkonnad. Kuid sellegipoolest on näiteks sotsiaalvõrgustike kasutamine kõrgel kohal ka 56-64 aastaste hugas. Eestis tundub, et Facebook selles vanusegrupis veel nii populaarne pole, kuid eks vaatame kuidas on lood poole aasta pärast. Üllatav on blogi suhteliselt madal koht kõikide vanusegruppide lõikes. Kõige nooremast seltskonnast tunneb blogide vastu huvi kuni 49% esindajatest ja sealt vanusegrupist alates läheb asi edasi sisuliselt allamäge. Minu arvates on blogid endiselt üpris hindamatu väärtusega infoallikad, kuid eks sotsiaalvõrgustike tõus paneb ka blogide populaarsuse kõikuma. Kõigi vanusegruppide lõikes viimasel kohal laiutav elu virtuaalmaailmas on kaotanud peaaegu kõik oma paari aasta tagusest hiilgusest. Second Life, kuhu ka Eesti riik omale kunagi esinduse soetas on jäänud käputäie tulihingeliste fännide pärusmaaks. Ehe näide sellest, kui kiiresti tegelikult toimuvad muutused internetivallas.
14.12.2010, AamenStuudio
Pilt on parim viis jagada emotsioone, infot ja ka näiteks kauneid reisisihtkohti. Kui enne digikaameraid oli asi lihtne - võta oma pildialbum kaasa ja näita sõbrale, siis praegu prindivad vähesed oma pildiklõpse välja ja internetis on segadusseajavalt palju neid kohti, kuhu oma mälestusi üles laadida. Hetkel on ühed populaarseimad piltide jagamise keskkonnad kindlasti Facebook, Flickr ja Nagi.ee. Need teenused on väga heal tasemel ja võimaldavad pilte jagada nii sõprade, sugulaste, kolleegide kui ka võhivõõrastega. Aga on ka teisi väga kvaliteetseid online pildialbumeid. 1. Linngo.net  Linngo.net on üpris võimas veebialbum, kuhu saavad registreeritud kasutajad laadida üles piiramatul hulgal pilte ning luua piiramatult pildialbumeid. Lisaks saab need kerge vaevaga tagida Google Earth kaardile ning nõnda on lihtne sõpradega jagada näiteks oma reisimälestusi. Registreerimine käib lihtsalt läbi Facebooki, Google või mõne muu laialt levinud keskkonna kasutajakonto ning on täiesti tasuta. Postitada võib ka anonüümselt, kui ei häiri fakt, et 60 päeva möödudes pildid kustutatakse. Lisaboonuseks on ka võimalus määrata, kes sinu pilte näeb.  2. Snap.ee Snap.ee pildipank on Photopointi foto- ja elektroonika kaupluste keti üks projekte ning tänu sellele on läbi snap.ee võimalik panna oma pildid ka paberile. Registreerides (mis toimub vajadusel mugavalt läbi Facebooki konto) saab kasutaja endale 2GB tasuta ruumi. Seda väga palju ei ole, niiet enne albumisse saatmist tasub oma piltide mahtu veidi vähendada. Sellegipoolest on tegu väga kena ja kvaliteetse keskkonnaga, millel palju lisavõimalusi ning lihtne kasutajaliides. Snap.ee keskkonnas toimuvad tihti fotokonkursid ning huvilised saavad lugeda ka fotoblogi. 3. Instagram Instagram on iPhone rakendus, läbi mille saab sõpradele jagada pilte Facebooki, Twitteri, Foursquare, Flickr ja Tumblr keskkonndades. Samuti saab piltidele rakendada filtreid, et teha neid veidi huvitavamaks ja värvikamaks. Instagrami kasutamine on väga lihtne ja mis kõige toredam, see on täiesti tasuta.  4. SmugMug SmugMug on välismaine tasuline fotopank, millel on lisaks pildialbumi funktsioonile ka piltide müügivõimalus. See tähendab, et tehes kvaliteetseid klõpse, on võimalik oma pildid lihtsa vaevaga teenima panna. Piltide mahul ja arvul pole piiranguid ning rõhku on pandud piltide kaitsele. Lisada saab vesimärke ning lukustada albumid salasõnaga. SmugMug pakub kolme erineva tasuga paketti, millel on laialt kasutusvõimalusi. Samuti saab iga huviline keskkonda 14 päeva tasuta proovida. Lisaks sellele on olemas iPhone ja Android rakendused, mis võimaldavad pilte üles laadida otse nutitelefonist.   Missuguseid kvaliteetseid ning vähemtuntud online pildialbumeid tead ja kasutad veel peale ülalmainitute?
06.12.2010, AamenStuudio
Facebooki asutaja Mark Zuckerberg avalikustas eile õhtul, USA menukas telesaates "60 minutit" uue Facebooki kasutajaprofiili kujunduse. Rõhku on pandud nn isikliku loo jutustamisele, mis tähendab, et nüüd on veelgi lihtsam teada saada millega su sõbrad tegelevad. Profiili sissejuhatus Kasutaja Facebooki profiil algab sissejuhatusega. Seal on kirjas inimese kohta kõige olulisem:  töökohad, hariduskäik, perekonnaseis, sünnipäev, kodulinn ja veel kõikvõimalikku infot, mida on profiili omanik otsustanud oma sõpradega jagada. Kohe selle all asub väike kokkuvõte pildialbumist ning need kaks uuendust peaksid ka vanadel tuttavatatel suhtlemist veidi hõlbustama. Ei tea kuidas sellega tegelikult ka on, aga siiski näeb uuendus kena välja ja on tõesti üpris informatiivne.   Selgem ülevaade Lisaks on nüüd kõigile paremini näha ka sinu huvid ja tegemised. Näiteks meeldiva muusika ja muu meelelahutuse juures on toodud välja lisaks nimekirjale ka visuaalne pool. Tegemiste juures saab lisada tööalaseid ja vabaaja projekte, gruppe, koolitusi ja palju muud. Seejuures saab märkida sõbrad ja tuttavad, kes olid tegemistes osalised ning nendega mugavalt enda kogemusi jagada.   Kokkuvõttes võin öelda, et esialgu pärast veidi uues profiilis ringi sirvimist, tundub uus ülesehitus väga mugav ja intuitiivne. Automaatselt uus profiil kõigini ei jõua, aga huvilistel on võimalus seda juba praegu proovida siin: www.facebook.com/about/profile Kuidas uus profiilikujundus meeldib?
02.12.2010, AamenStuudio
Nüüd, kus meil hakkab aasta 2010 läbi saama, on huvitav teada, millised olid selle aasta põhilised trendid sotsiaalmeedia valdkonnas. Nimelt andis SmartBrief, Inc . välja suurepärase aruande The State of Social Media for Business 2010 . Olgu veel öeldud, et küsitluses osales 6500 ettevõtte juhti. Tahangi seekord teiega jagada minu jaoks huvitavamaid ja/või üllatavamaid tulemusi. Siin need on: Ainult 14,2% ettevõtetest pidas enda sotsiaalmeedia strateegiat väga efektiivseks; Põhiliselt kasutatakse Facebooki, Twitterit, Linkedlni, YouTube-i ja blogisid; Peamine põhjus, miks sotsiaalmeediat täna kasutatakse, on brändi loomine; 60% vastanutest ütleb, et nende ettevõtted kasutavad sotsiaalmeediat; Vaid 15% ettevõtetest, mis sotsiaalmeediat kasutab, mõõdab ka selle efektiivsust. (Milleks siis kõik see vaev?); Ainult 50% vastanutest kasutab sotsiaalmeediat enda klientide vajaduste välja selgitamiseks ja nendele reageerimiseks; Ainult 28,5% küsitletud ettevõttel on praegu olemas kindel sotsiaalmeedia kasutamise plaan; Just need viimased kaks punkti panevad mind kõige rohkem imestama. Tuleb välja, et asi on pisut nutune. Klientide vajaduste väljaselgitamine peaks olema ettevõtte jaoks primaarne. Ja kas tõesti ainult 28,5% ettevõtetest on olemas kindel plaan, kuidas sotsiaalmeediat kasutada? Mis siis muud, kui aastal 2011 teeme paremini.
30.11.2010, AamenStuudio
Facebooki fännilehtede ja järjest arukamaks muutuvate otsingumootorite tõttu liigub üha enam inimesi otse teda huvitavale veebilehele (näiteks tooteleht, kontakt, blog vms) ja ettevõtte avalehele satutakse seepärast harvem. See sunnib veebilehe ülesehitust väga hoolikat läbi mõtlema, et esmamulje ettevõttest jääks ühtviisi hea kõigil sisenemislehtedel ja väheneks bounce rate ehk põrkemäär. Üpris tihti aetakse segamini põrkemäär ja exit rate  ehk väljumismäär, kuigi neil on erinevad tähendused ja eesmärgid. Põrkemäär näitab mitu protsenti kasutajatest külastasid ühtainsat lehekülge ja lahkusid pärast seda järgmisele suvalisele veebilehele. Näiteks kui veebilehte külastatakse 100 korda päevas ja põrkemäär on 30%, siis 70 külalist uurivad veebilehte põhjalikumalt ja 30% võtavad kohe ette järgmise ettevõtte kodulehe. Veebilehe väljumismäär seevastu näitab mitu protsenti külastajatest lahkub veebilehelt mõne lehe kaudu. Sellele võis eelneda kogu veebikeskkonna põhjalik läbitöötamine ja näiteks kontaktilehe kõrge väljumismäär ei ole nüüd kindlasti halb näitaja. Heaks põrkemääraks loetakse umbes 30% ja juba liialt kehvaks võib pidada 60%. Muidugi need numbrid on vaieldavad ja tavaliselt heaks peetav 30% põrkemäär võib tähendada ka seda, et veebileht pole hästi leitav ning seda külastavad ainult inimesed, kes otsisidki ainult seda konkreetset lehte. Kuidas vähendada põrkemäära? Alustuseks peaks üle vaatama veebilehe avalehe, et sealne sisu vastaks sellele, mida külastaja ootab. Ettevõtte kohta otsib klient reeglina infot tootevaliku, asukoha, kontaktandmete jne kohta ning vähemalt viide sellele peab esilehel ka olema. Reklaambännerile klikkides ootab klient aga infot konkreetse pakkumise kohta ja kui ta seda ei saa, siis lahkub ta sama kiirelt, kui tuli. Oluline on läbimõeldud landing page ehk sisenemisleht ja eelkõige sealne sisu. Tegus külastajate peletaja on ka pikk laadimisaeg. Internetiühenduste kiirused on küll jõudsalt kasvanud, aga sellevõrra on ka kasutajate kannatus lühem. Kui leht või selle osa avaneb ca 10 sekundit, siis jäävad tegelikku sisu vähesed ootama. Nii on suhteliselt mõistlik loobuda Flash ja muudest palju ressurssi nõudvatest elementidest ja rõhuda rohkem kenale disainile ning asjalikule sisule. Reklaami tehes tasub bännerile paigutada võimalikult palju infot, võimalikult konkreetselt väljendudes. Nii teab asjast mitte huvitatu oma aega kokku hoida ja võimalik klient saab pakkumisest kohe kiirelt aimu ning kokkuvõttes põrkemäär väheneb. See on kusjuures eriti oluline klikipõhiselt maksustavate reklaamide juures, kus kõrge põrkemäär võib üsna kena kopika maksma minna. Lõpetuseks, lihtsaim variant põrkemäära vähendamiseks on mõistlik mujale viivad lingid panna avanema uues aknas või tabil. Selge, et kasvõi blogi kirjutades on tarvis mõnikord viidata, aga see ei tähenda, et lugeja peaks seepärast lahkuma.
26.11.2010, AamenStuudio
Järgemööda ilmub värskeid beetuuendusi Joomla! kauaoodatud uuest versioonist 1.6. Palju rõhku on pandud kasutajaliidese käepärasemaks muutmiseks ja nii, et ka lõppkasutajal oleks eelkõige mugavam sisu lisada. Mida täpsemalt uuendatud ja muudetud on? Kategooriad Varasemast tuttav kategooriate ja sektsioonide süsteem on koondatud uues versioonis ühte suurde kategooriate nimistusse. Seejuures ei piirata kategooriate arvu, nende kombineerimist ja muutmist. Alamkategooria muutmiseks tuleb nüüd lihtsalt valida kategooria, mille all see asub, mitte enam teha seda läbi vastava sektsiooni. Tööriistariba muudatused Kasutusmugavust silmas pidades on muudetud ka tööriistariba nuppe. Need peaksid nüüd võimaldama mugavamat artiklitega töötamist. Muudetud on: „Rakenda“ nupp on muudetud „Salvesta“ – sellega saad salvestada töö hetkeseisu; „Salvesta“ nupp on muudetud „Salvesta ja sulge“ – salvestab kirje ja suunab tagasi kirjete nimekirja; „Salvesta ja uus“ on üks uuendustest, mis salvestab kirje ja seejärel kuvab uue kirje loomise akna; „Salvesta koopiana“ on samuti uus. See nupp teeb originaalkirjest koopia; „Sulge“ nupp teeb seda, mida alati on teinud: sulgeb kirje midagi salvestamata; Kasulik menüühaldur Kui varem polnud menüühalduri olemasolul erilist eesmärki, siis nüüd on see palju tihedamalt seotud menüüde haldamise ja menüülinkide näitamisega. Võimalused menüüde lisamiseks ja muutmiseks on nüüd palju selgemad. Administraatori menüü Ka administraatorimenüü ei pääsenud muudatustest. Kasutajatel on nüüd oma menüü, kus saab muuta ligipääsutasemeid, lisada kasutajategruppe jne. Kokkuvõttes on ka see osa nüüd palju mugavam ja käepärasem. Valitud sisule ligipääs Uus versioon võimaldab luua kasutajategruppe, kellel on ligipääs teatud artiklitele ja muule valitud sisule. Näiteks kui on soov näidata eksamitulemusi vaid teatud õpilastele, siis saab määrata kasutajategrupi, kes hinnetele ligi saab. Nõnda on lihtne suunata olulist informatsiooni ainult nendele, kellele see mõeldud on. Tasub uuendada Joomla! 1.6 ei ole enam lihtne uuendus vaid liikumisel 1.5-lt uuele versioonile tuleb serveril füüsiliselt faile muuta. Nõnda võtab see veidi rohkem aega. Joomla! arendusmeeskond teatas, et vähemalt aasta jooksul 1.5 versiooni tuge ära ei kaotata ja annab võimaluse oma veebilehe uuendamine mugavamale ajale planeerida. Kui Joomla! 1.6 lõppversioon välja tuuakse võtab ka aamenStuudio selle kohe kasutusse ja aitame ka kõigil senistel klientidel soovi korral oma lehti uuendada :)
23.11.2010, AamenStuudio
Käesolev aasta on toonud palju uuenduslikku. Algas tahvelarvutite pealetung ning nutitelefonide müük seljatab tavalisi mobiiltelefone. Facebooki konto on nüüd olemas juba igal neljandal eestlasel. See on toonud muutuseid veebidisaini vallas ning ka aasta 2011 tõotab tulla põnev.   Mobiiline veeb on vajalik Varasemalt olen juba kirjutanud mobiilse veebi tähtsusest ja tuleval aastal on selle populaarsus ainult kasvamas. Järjest tuleb uusi Android, Symbian, iOs jne op.süsteemide baasil nutitelefone ja ka tahvelarvuteid ning seega on õige aeg pöörata tähelepanu oma kodulehe väljanägemisele väiksemalt ekraanil. See tähendab lehe andmemahu vähendamist ning eelkõige mobiiliekraanile sobivat ülesehitust. Kuidas seda teha, tasub lugeda siit . Flash ei mõju enam hästi Steve Jobs kuulutab järjekindlalt Flashi lõppu ja järjest enam tundub, et peab temaga nõustuma. Üha vähem näeb internetis Flash baasil lahendusi ning ega väga ei igatse ka. Flash rakendused nõuavad asjatult palju jõudlust ehk netbookidel tõmbab Flash tihti lihtsalt hinge kinni. Lisaks pole paljudel mobiilidel Flash tuge või on see üldse kinni keeratud ja ka Flash toega nutitelefonid ei esita kohati kõiki vajalikke elemente ning nõnda jääbki vajalik info saamata. Mõistlik on vältida Flashi kasutamist oma kodulehtedel ja vaadata hoopis vähem nõudlikumate HTML5, CSS3 ja JavaScripti poole. Muidugi kui on soov luua klikivaba veebileht , siis praegu veel Flashist mööda hiilida pole võimalik :) Veebilehe tähtsus vähenemas Tundub, et varsti pole enam Eestis ühtegi firmat, kel puudub Facebooki fännileht. Koduleht on praegu pigem professionaalne visiitkaart, kus saab ettevõtte kohta infot ja ka näiteks tooteid osta. Viimane muidugi on juba veidi vaieldav, sest ka Facebooki jaoks on juba olemas e-kaubanduse rakendused , mis on kindlasti üks tuleva aasta trende. 2011. jõuab meieni ka Facebook Messages mis seob inimesi veelgi enam FB keskkonnaga ja seda tähtsamaks muutuvad firmade jaoks nende fännilehed ja selle kujunduslik pool.   Milliseid veebidisaini trende ennustad sina 2011. aastaks?
19.11.2010, AamenStuudio
Joomla! uus versioon numbriga 1.6 on kohe-kohe välja tulemas. Sinna on kuhjatud palju uuendusi ja parandusi, kuid nõnda nagu Tallinn, ei saa ka Joomla! vabavaraline sisuhaldussüsteem kunagi lõplikult valmis. Mõtteid, mis võiks olla muutunud ja lisandunud järgnevates versioonides, on küllaga. Süsteemi arendamine liigub selles suunas, et Joomla! kasutajate kommuun osaleb selles järjest enam. Eelkõige oodatakse kasutajatelt ideid ja ettepanekuid. Loodud on ka spetsiaalne keskkond, Joomla Idea Pool , kus kõik saavad jagada omi mõtteid ja teistel on võimalus neid hinnata. Kõlab kui demokraatia ja Joomla! arendusmeeskond just seda soovibki, sest nii on kõige suurem võimalus, et sünnib väga hea lõpptulemus. Joomla! mõttemahuti Sisuhaldussüsteemi kasutajateks on eelkõige ikkagi nn lõppkasutaja, mitte arendusmeeskond ning seega peaks oma vajadusi kõige paremini tundmagi just see lõppkasutaja. Tavaline on, et nende hääl lihtsalt arendajateni ei jõua ning seega pole ka produkt päris see, mis ta olla võiks. Selleks, et kõik saaksid välja pakkuda vajalikke täiendusi loodigi Joomla! Idea Pool (JIP) ehk Joomla mõttemahuti. JIP põhineb UserVoice süsteemil, mis lubab isegi registreerimata kasutajatel oma arvamust avaldada ning ettepanekutele hindeid jagada. Loomulikult kõik Joomla! mõttemahutisse pandud arvamused positiivset tagasisidet ei saa ning seetõttu jääb hulk ideid ka teostamata. Teine variant on need ettepanekud lahendada hoopis Joomla! lisakomponentidena, aga see jääb juba rohkem idee algataja või teiste kommuuniliikmete õlule. Joomla! Feature Tracker Kui JIP tegeleb rohkem mõttearendusega, siis ideest teostuseni on järgmine samm Joomla! Feature Tracker (JFT). See on keskkond, kuhu liiguvad mõttemahutis positiivset tagasisidet ja pooldajaid leidnud ideed, mida on võimalik nüüd muuta reaalsuseks. JFT koondab endasse info antud idee arendusest, mis tähendab, et kõigil huvitatutel on võimalik näha selle kulgu. Kokkuvõtteks tähendab see, et Joomla! õigustab järjest enam oma vabavara ideoloogiat ning selle tulevik on just meie, lõppkasutajate teha.