|
|
|
Mis toimub turunduses ja tehnoloogias 2011. aastal? Lähenen alltoodud trendidele läbi turundusliku vaatevinkli ja keskendun ainult consumer tech‘ile (seega ei mingit nanotehnoloogiat ega optogeneetikat). See blogipost on jagatud 10 erinevaks trendiks, iga trendi juures on ära toodud märksõnad kiireks ülevaateks, sisu ja lõpetuseks ka mõtlemapanev küsimus. Olulisemad trendid 2011 aastal on minu meelest: mobiilsete seadmete...
Mis toimub turunduses ja tehnoloogias 2011. aastal? Lähenen alltoodud trendidele läbi turundusliku vaatevinkli ja keskendun ainult consumer tech‘ile (seega ei mingit nanotehnoloogiat ega optogeneetikat). See blogipost on jagatud 10 erinevaks trendiks, iga trendi juures on ära toodud märksõnad kiireks ülevaateks, sisu ja lõpetuseks ka mõtlemapanev küsimus. Olulisemad trendid 2011 aastal on minu meelest: mobiilsete seadmete maailmavallutus, asukohapõhised teenused, virtuaalvaluuta, asjade internetiseerumine, NFC tehnoloogia, nišivõrgustikud, avalik informatsioon, grupiostukeskkonnad, sotsiaalsed mängud ja virtuaalsed kaubad ning interneti video. Niisiis, vaatame trende lähemalt. Mobiilsete seadmete maailmavallutus
Märksõnad: iPhone, iPad, Android, mobiilne internet, app‘id, mobiilsed maksed, m-kaubandus Mobiilsete seadmete jaoks oleks vaja kirjutada lausa eraldi blogipost, aga üritan kõik ühte peatükki mahutada. Järgmine aasta on vaideldamatult kõige kuumem valdkond mobiilsed seadmed (nii nutitelefonid kui ka tahvelarvutid) ja muide, Morgan Stanley (pdf) andmetel on tegemist kõige kiiremini kasvava tehnoloogiatrendiga üldse. See juba ütleb midagi. Millele tasuks ka mõelda on see, et paari aasta pärast müüakse maailmas rohkem nutitelefone kui lauaarvutieid ja kahtlemata muudab see aja jooksul tarbijate käitmist internetis. Näiteks Jaapani ühel suurimal sotsiaalvõrgustikul Mixi’l tuleb ligi 70% külastajatest läbi mobiilsete seadmete. Kes trende tahab näha, tehke oma Google Analytics lahti, valige “Advance Segment”s alt “Mobile Devices” ja võtke viimase poole aasta graafik ette. Üllatav? Jah. M-kaubandus kasvab äärmiselt kiire tempoga (oluliselt kiiremini kui e-kaubandus oma algusaegadel jõudes seega tänapäeva e-kaubanduse mahtudeni ka varem) ja muutub iga tuleva aastaga kättesaadavamaks. Mõtlemisainet: Kas sinu ettevõtte on mobiilseks revolutsiooniks valmis? Asukoht, asukoht, asukoht
Märksõnad: Foursquare, Facebook Places, Facebook Deals, asukohapõhine reklaam Kahtlemata oli selle aasta üks kuumimaid trende asukoht – st asukohapõhised teenused nagu foursquare ja Facebook Places. Asukohapõhised teenused on enamjaolt mobiilsed teenused, mis võimaldavad inimestel oma asukohta teistele näidata, uusi kohti avastada ja asukohapõhiseid pakkumisi lunastada. Mida rohkem müüakse nutitelefone, seda poplaarsemaks muutuvad sellised teenused, seega näeb järgmine aasta arvatavasti ka asukohapõhise reklaami elavnemist (Facebook Deals). Kui tahad selle trendi ja foursquare’i kohta lähemalt kuulda, siis võiksid näiteks kuulata minu (Silver Hage) intervjuud R2-s asukohapõhiste teenuste teemal. Mõtlemisainet: Kas sa oled juba mõelnud, kuidas sinu ettevõte võiks asukohapõhistest teenustest kasu saada? Virtuaalse valuuta aasta
Märksõna: Facebook Credits Facebook’i Like nuppe olete näinud? Muidugi, need on igal pool. Pangalinke olete kasutanud? Muidugi, sest te tahate internetist ju asju osta. Aga mis juhtuks kui asjade eest maksmine internetis oleks sama lihtne, kui erinevate lehtede Like’imine Facebook’i Like nupuga? Umbes sama lihtne nagu App Store’ist uue iPhone rakenduse ostmine – üks klikk ja olemas. Tõenäoliselt saame seda juba üsna pea näha, sest täpselt selline plaan on TIME’i aasta inimesel, Facebook’i kaasasutajal, Zuck’il, kes tahab luua võimaluse ükskõik kust internetist ostu sooritada vaid ühe nupuvajutusega (st. sisuliselt luua esimene ülemaailmne valuuta). Muidugi fakt, et Zuck kasseerib iga tehingu pealt 30% teenustasu, muudab Facebook Credits’i mõtte natuke vähematraktiivseks. Hea maailma domineerimisplaan siiski. Mõtlemisainet: Kuidas see muudaks sinu ettevõtte strateegiat, kui saaksid paari minutiga oma lehele üles seada “Pay with Facebook” nupu? (I’m looking at you, traditsioonilise meedia esindajad.) Asjade internetiseerumine
Märksõnad: Google TV, Apple TV, uued Nissan’id ja Ford’id Internet tuleb kõikjale meie ümber. Sel aastal tehti tõsisemaid katsetusi interneti toomisega telekatesse (Google TV) – hetkel on tulemus veel toores, kuid arvata võib, et internetis surfamine telekas muutub lähiaastatel võrdlemisi tavaliseks. Või pigem isegi mitte lihtsalt surfamine, vaid spetsialiseeritud app’ide kasutamine sarnaselt iPhone’le. Ilmselgelt peab “õige” Apple TV ära ootama. Aga internet ei tule vaid telekasse. Kuna ma telekat ei vaata ega oma, ei paku see mulle nii palju huvi kui internet autos. Eelmine nädal Pariisis toimunud tehnoloogiakonverents LeWeb’il ütles Renault/Nissan’i juht Carlos Ghosn, et juba 2011 aasta lõpus tulevad Renault esimesed elektriautod, millel on avatud platvorm – st autole on võimalik app‘e ehitada. Mida see tähendab? Näiteks auto võib sulle sõidu ajal ette lugeda viimaseid sissekandeid Facebook’ist ja saad näiteks autoga rääkides emaile saata (ok, ma tean, ei tulnud just kõige innovaatilisemad näited). Kuidas oleks hoopis … wait for it … asukohapõhise personaliseeritud helireklaamiga sel ajal kui sõidad? Mõtlemisainet: Kuidas sinu ettevõte uusi platvorme (TV, auto) enda heaks saaks rakendada? Rahakoti viimane aasta
Märksõna: NFC Mis su rahakotis on? Raha? Kliendikaardid? Pangakaardid? Tulevikus asendab mobiil kõik need asjad. Lähipäevil tuleb müüki Android telefon, mis sisaldab NFC tehnoloogiat, mis sisuliselt teeb võimalikuks näiteks mobiili muutmise pangakaardiks või kliendikaardiks. Lihtsalt paned oma telefoni spetsiaalse lugeja vastu ja saadki vajaliku tehingud tehtud (need, kes on näiteks Londoni metroos Oyster Card’iga maksnud teavad, millest räägin). Ka teised telefonitootjad lähevad selle tehnoloogiaga kaasa (sh iPhone) ja juba praegu suhtlevad USA-s pangad ja mobiilioperaatorid omavahel, kuidas uued maksevõimalused võimalikult kiiresti massidesse tuua. Muidugi oleme Jaapanist maas juba aastaid, sest seal on juba pikemat aega võimalik lihtsalt oma mobiiliga vehkides maksta metroos, bussis, kioskites ja isegi joogiautomaatidest juua ostes. Welcome to Japan. Mõtlemisainet: Mida sina oma rahakotis hoidma hakkad? Nišivõrkude tõus
Märksõnad: Path, Instagram Kui Facebook on oma suure edu juures ühe vea teinud siis on see järgmine: liiga palju võimalusi kasutajal ennast erinevate asjadega Facebook’is siduda – liiga palju “sõpru”, liiga palju ettevõtete lehti, liiga palju gruppe, liiga palju mänge, liiga palju quiz‘e jne. Facebook’is ei ole enam ammugi ainult sinu “päris” sõbrad ja see loob pinnase uutele sotsiaalsetele võrgustikele nagu Path – “asotsiaalne võrgustik” nagu seda kutsutakse, kus sa saad omale ainult kuni 50 sõpra lisada. Kõlab lollilt? Algul kindlasti, aga Path’il ja teistel sarnastel tasub silm peal hoida. Mõtlemisainet: Facebook on oluline, väga oluline. Aga tasuks avatud olla uutele võimalustele. Avalik informatsioon
Märksõnad: open data, API, mittetulundusühingud Riigil on väga palju andmeid erinevate valdkondade kohta, kuid enamus nendest andmetest on kuskil peidus. Peidus all ei mõtle ma seda, et need poleks lihtsalt inimestele kättesaadavad, vaid seda, et need ei ole lihtsalt kättesaadavad arvutitele (ehk tehnilises keeles: puuduvad riiklikud API-d). Kuulsin, et üks järgmistest Garage48 üritusi tuleb non profit variant ning selle korraldajad räägivad läbi mitmete riiklike organitega, et saada neilt ligipääs avalikule informatsioonile (loe: ligipääs riiklikutele API-dele). Mida riiklikute API-dega teha annaks? Näiteks mashup politsei andmete ja Google Maps’iga, kus kaardil on toodud kõik Tallinnas toimunud kriminaalsed tegevused viimase 15 aasta jooksul, mida saaks filtreerida nii tüüpide, aja jne järgi. Mõtlemisainet: Kui sa saaksid lihtsalt ligi riiklikutele API-dele, siis mis rakendusi sa saaksid sellega luua? Grupiostukeskkonnad
Märksõnad: Cherry, Groupon Boom! Grupiostukeskkondade hullus on haaranud kogu maailma. Ainuüksi Eestis on neid juba kõvasti üle 10 tekkinud, kuid ilmselgelt ei jää kõik alles – nõrgad surevad välja, paar tugevamat jääb alles. Samas näeb tuleval aastal veel paljugi innovaatilist antud keskkondadelt (vaadake näiteks Grouponi uusi suundi). Tõenäoliselt näeb ka erinevaid suurbrände antud valdkonda sisenemas, kes omavad häid reklaamikanaleid (mõtle meediaväljaanded) – Saksamaal on isegi telekanalid omale sarnaseid keskkondi loonud. Mõtlemisainet: Ära palun tee järjekordset grupiostukeskkonda. Sotsiaalsed mängud ja virtuaalsed kaubad
Märksõnad: DeNA Mobage-town, Zynga Farmville, Tencent Jaapani ettevõte DeNA, kes haldab mobiilset sotsiaalset võrgustikku Mobage-town, teeb 2010. aastal miljard dollarit käivet. Facebook võrdluseks teeb 2 miljardit dollarit. Facebook’il on üle 500 miljoni kasutaja. Pakkuge palju Mobage-town’il kasutajaid on… Neil on 20 miljonit kasutajat. Jah, ainult 20 miljonit. Samas on neil 30x rohkem käivet per user kui Facebook’il. Farmville looja Zynga’ga võrreldes on neil 15x rohkem käivet per user. Kus raha on? Virtuaalsetes kaupades. Järgmine aasta saab näha, kuidas virtuaalsed kaubad järjest olulisemaks muutuvad. Mõtlemisainet: Arvad ikka veel, et Farmville on nõme? Video
Märksõnad: Netflix, YouTube, live streaming, mobiilne video Kas teadsid, et Netflix (teenus, mis võimaldab sul fikseeritud kuutasu eest lõpmata palju filme internetist vaadata) moodustab ligi 20% kogu USA internetiliikluse mahust? Morgan Stanley (pdf) andmetel kulub mobiilide andmemahust ligi 40% videole. Ja point? Inimesed armastavad videot. Järgmine aasta näeme, kuidas videot hakatakse järjest enam kasutama internetis turundamisel. Mõtlemisainet: Palju sinu ettevõte videot loob? Mis Eestis juhtub?
Märksõnad: Facebook, läbimõeldud strateegiad, ROI mõõtmine, asukohapõhine reklaam integreeritus sotsiaalmeediaga, sõda mobiilitandril Eestis toimub järgmine aasta sotsiaalmeedia formaliseerumine turunduskanalina – st läbimõeldnumad strateegiad, ROI-i mõõtmine, suurem integratsioon teiste turunduskanalitega, rohkem rõhku uuenduslikel kampaaniatel (Facebook’i app‘id). Arvata võib, et “check’i sisse ja võida nänni kampaaniad” hakkavad ka kohe pihta, kui Facebook Deals meile Eestisse jõuab – selleks tasub juba varakult valmistuda. Lisaks näeb tõsist lahingut mobiilimaastikul (app‘id, mobiilsed veebilehed jne), sest ma arvan, et Eestis on sellele veel siiani liiga vähe tähelepanu pööratud. Ma loodan, et me näeme 2011. aastal Eestis, et sotsiaalmeediat hakatakse kasutama ka teisteks funktsioonideks peale turunduskommunikatsiooni ja müügi – näiteks klienditeeninduseks, arenduseks ja turu-uuringuteks, värbamiseks jne. Mõtlemisainet: Teeme nii, et Facebook’is enam jagamiskampaaniaid ei tee. Keskenduks parem inimestega suhtlemisele, sest tegemist on sotsiaalse meediaga. “Sotsiaalne” – you get it? Selline on siis minu arvamus 2011. aasta trendidest turunduses ja tehnoloogias. Muidugi ei jõudnud ma katta kõiki trende (näiteks sotsiaalne otsing, virtuaalmaailma ja päris maailma sidumine QR koodidega, sotsiaalne ostlemine ehk f-kaubandus jne jne), kuid ma arvan, et mitmed olulised suunad said kaetud. Mis sinu arvates 2011 aasta trendid on? (Fotod: Paul Butler, laihiu, Yusuke Kawasaki, Nan Palmero, Idaho National Laboratory) |
