IVY Creative Collective - Töökultuur, baby!

Hiljuti on meie noores kollektiivis olnud teemaks töökultuur ning selle parandamine. Mitte, et meil oleks sellega olnud probleem, vaid hea on juba alguses paika panna mõned põhimõtted ja reeglid, et inimesed saaksid nendega harjuda ning töökeskkond oleks meeldivam. Selle diskussiooni tulemusena lõin ma üpriski mahuka materjali, mida kõik töökaaslased saavad täiendada oma mõtetega ning millele...

Loe edasi...

Hiljuti on meie noores kollektiivis olnud teemaks töökultuur ning selle parandamine. Mitte, et meil oleks sellega olnud probleem, vaid hea on juba alguses paika panna mõned põhimõtted ja reeglid, et inimesed saaksid nendega harjuda ning töökeskkond oleks meeldivam. Selle diskussiooni tulemusena lõin ma üpriski mahuka materjali, mida kõik töökaaslased saavad täiendada oma mõtetega ning millele on hea toetuda.

Töökultuur kui selline, ei saa olla midagi, mis on forseeritud. See on asi, mis tuleb inimestega läbi arutada. Sellest lähtuvalt tuleb teha ühiseid otsuseid ning nendest ka omakorda kinni pidada. Kuna antud teemast võib olla kasu ka teistele firmadele, siis otsustasin neid mõtteid teiega jagada.

Allpool toon välja mõned eredamad näited, mis nüüdseks tagasimõeldes tunduvad täiesti loomulikud. Pärast meie ühist arutelu on need ka (erandeid muidugi on, kõik muutused on alguses rasked) käivitunud ning ettevõtte sisekultuurile läbi selle palju head teinud.

1. Lase inimesel rahus oma tööd teha

Jason Fried (meie kõigi lemmik 37Signals’i boss) seletas  oma TED talkis täpsemalt lahti, miks inimesed eelistavad tõsisemaid ja süvenemist vajavaid tööasju ajada kodus, kohvikus või kus iganes mujal peale kontori. Peamine põhjus selleks on segajad, täpsemalt igasugused managerid ja projektijuhid, kes tema arvates ongi ainult selleks palgatud, et segaksid töötajaid ja ei laseks neil tööd teha. Ma pole päris kindel selles viimases väites, aga selles on tal kindlasti õigus, et inimese tööaega tuleb austada.

Palju kordi oled ise tööpäeva lõppedes koju läinud mõeldes “kurat küll, täna ei saanud midagi tehtud”? Koguaeg olid kellegi probleemid nina ees, mida oli vaja lahendada, koosolekud, kus ei olnud tegelikult vaja olla ning üldine lärm kontoris, mis ei lasknud süveneda ning haaras pidevalt Sinu tähelepanu. Ma tean, et mina olen seda teinud kümneid kordi. Nüüd kujuta ette, et sa saaksid 4 tundi päevas segamatult teha tööd. Päris hea tunne?

Mida meelde jätta? Ära sega inimest, kui ta teeb tööd. Saada talle mail, kirjuta skypes või kasuta mõnda muud passiivset kommunikatsioonivormi, mis lubab töötajal enda rütmi järgi sulle vastata. Kui sa lähed ja astud ta kõrvale, siis sa oled sissetungija, kes lööb kogu rütmi segamini ning selle rütmi tagasi saamine ei ole tavaliselt minutite vaid tundide küsimus.

2. Vabadus = efektiivsus

Netflix’i töökultuuris on üks väga lihtne reegel: „Sa võid oma asju teha siis, kui sa tahad, peaasi et asjad tehtud on.“ Selle reegli juures lähtutakse lihtsast loogikast, et hea töötaja ei salli ebavajalikke protseduure, mis raiskavad ta aega ning see pärsib tema efektiivsust töötajana. Hea töötaja oskab oma vabadust õigesti kasutada ning seetõttu toimub tema, kui töötaja areng palju kiiremini. Lisaks, kui töötajatel on vabadus, mida nad oskavad hinnata, siis firma kasvuraskused ei ole nii suured, vaid inimesed suudavad kiiremini kohaneda.

Siin on kolm põhjust, mis seletavad vabaduse vajalikkust läbi selle, millal kontroll on vajalik:

1. Kontroll on oluline vaid hädaolukorras;
2. Kontroll on oluline siis, kui inimene alles õpib oma ala;
3. Kontroll on oluline siis, kui vale inimene teeb vale tööd.

Mida meelde jätta? Usalda töötajat. Ma ei ole isegi kindel, kas olen hiljuti palgatud disainerile öelnud, mis kellast ta tööle peaks tulema, aga ta on iga päev siin ja kõik asjad on korrektselt tehtud. Õige töötaja tahab oma tööd teha – anna talle võimalus kasutada oma võimeid maksimaalselt, enda parimas rütmis. Ma usun, et see on olulisem, kui tööandjana egoistlikult töötaja enda loodud reeglitesse surumine.

3. Noise is noise – Seth Godin

„I was talking to a colleague about all the noise out there in the world, all the messages, ads, announcements, pitches and friend requests. “And you’re sending even more every day into that maelstrom.”

“No we’re not,” she said. “Ours isn’t noise.”

„Yes it is.“

- Seth Godin

Mida meelde jätta? Ära koorma oma töökaaslasi “lärmiga”. See tähendab seda, et ole punktuaalne, edasta korrektset infot ning muuda ta elu üldise lihtsusega enda sõnumites natukene kergemaks. Nagunii meid kõiki pommitatakse iga päev. Selleasemel et tuumapommidega pommitada, võiks kasutada hoopis rakulkasi. Less is more aegajalt.

4. Sinu päeva mahub kindel kogus tegevusi

Jälle väga lihtne vahend oma igapävase töö lihtsustamiseks: võta üks märkmepaber ja kujuta ette, et see on sinu päev. Kirjuta sinna selge, normaalse käekirjaga punktide haaval asjad, mida sa täna teha kavatsed.

Ja siis tee need asjad ka ära!

Asjad, mis jäid märkmepaberilt välja on järelikult mõne järgmise päeva tööd.
Antud metoodika aitab Sul prioritiseerida tähtsamaid/kriitlisemaid töid ning neid asju, millega on veel aega või mis ei ole lihtsalt nii tähtsad.

Kui Sa topid antud paberile rohkem asju, kui mahub, siis Su töökvaliteet hakkab langema, sest Sa ei naudi töö protsessi ja hakkad vigu tegema.  Lõpptulemusena oled  õnnetu ning karmimal juhul läbipõlenud.

Vältigem seda ning õppigem prioritiseerima.

Mida meelde jätta? Sa oled inimene. Ära kurna ennast, sest siis Su üldine töökvaliteet langeb.

5. Väldi ebavajalikke koosolekuid

Paypali asutaja Max Levcin seadis esimesest päevast alates reegli:
Kui koosolekul on rohkem inimesi kui 3 on koosolek avalik ning igaüks võib sinna minna, maha istuda ja kuulata, millest jutt käib. Ta ise rakendas seda üpriski tihti ning avastas, et enamik koosolekuid on lihtsalt aja ja raha raiskamine.

Sama meelt on ka Jason Fried, aga tema suhtumine on veel radikaalsem – ignoreeri kõiki koosolekuid ja vaata, kas midagi jääb tegemata. Tema arvates mitte.

Miks see nii on? Teeme väikese arvutuse:
Kui koosolekul on 8 inimest ning koosolek kestab 2 tundi, siis Sa ei raiska mitte 2 tundi vaid 16 tundi. Oletame, et iga inimese tunnipalk antud koosolekul on 30 EUR (võtke oma eurokalkulaatorid nüüd välja ;), niisiis kulutatakse selle istumise peale 480 EUR.

Need 16 tundi oleks võinud hoopis investeerida reaalsesse töösse. Lisaks lõhuvad tavaliselt koosolekud töörütmi. Mäletad seda head tunnet, mis tekkis, kui kirjeldasin võimalust 4 tundi segamatult tööd teha? Koosolekud on ühed peamised selle „hea tööaja“ killerid.

Meie IVY’s leidsime lihtsa lahenduse – saame iga teisipäev kell 11:00 korraks kokku, istume maha, arutame poole tunniga tähtsamad teemad läbi ja lähme oma tööd edasi tegema. Ülejäänud asjad saavad erinevad osapooled omavahel kokku leppida.

Mida meelde jätta? Hoia koosolekud lühidad, selged ning kutsu vaid osapooled, kes tõesti on vajalikud.

Lõpetuseks: ärge unustage – nr 1 ei ole mitte Su töö, vaid Sina ise. Kui Sinuga on kõik korras, siis teed Sa ka oma tööd hästi, aga enda hoidmine praeguses ülitempokas töökultuuris on omaette kunst.

Ma loodan, et nendest mõtetest oli teile kasu.  Kui on soovi arutada või küsida millegi kohta, siis vastan rõõmuga all kommentaarides.

Ilusat tööpäeva!