|
|
|
Kristiina käis mai alguses teenusedisaini-teemalisel koolitusel “Design Thinking & Innovation”, millest ta nüüd Imagine blogile muljetas. Räägi alustuseks natukene sellest, kuidas kahel päeval toimunud koolitus oli üles ehitatud? Mõlemad päevad olid sarnase struktuuriga. Pärast ühist kohvijoomist ja tutvumist istusime nelja- või viieliikmelistesse laudkondadesse ning asusime teooriat kuulama. Igale teoreetilisele osale järgnes praktiline osa kas brainstormi […]
Kristiina käis mai alguses teenusedisaini-teemalisel koolitusel “Design Thinking & Innovation”, millest ta nüüd Imagine blogile muljetas. Räägi alustuseks natukene sellest, kuidas kahel päeval toimunud koolitus oli üles ehitatud? Mõlemad päevad olid sarnase struktuuriga. Pärast ühist kohvijoomist ja tutvumist istusime nelja- või viieliikmelistesse laudkondadesse ning asusime teooriat kuulama. Igale teoreetilisele osale järgnes praktiline osa kas brainstormi või prototüüpimise näol. Kui Imagine inimestele esitlust tegid, mainisid, et oled elus mitmel sarnasel koolitusel käinud, kuid see konkreetne läheb kindlasti kirja kui üks parimaid. Miks? Tegelikult ma pigem arvasin, et olen sarnastel koolitustel käinud. Kogemus on näidanud, kui koolitus on üles ehitatud lihtsalt teooriana, siis sa jääd mäletama üksikuid naljakaid seiku. Siin oli aga ühist mõtlemist palju ja seega jäi oluliselt rohkem meelde. Ja kui teoorias jäi midagi arusaamatuks, siis grupi peale hammustasime kõik läbi ja kokkuvõttes ei jäänud miski arusaamatuks.
Millised ideed olid sinu jaoks kõige olulisemad? Sõltub sellest, mida keegi sinna otsima läks. Minu jaoks jäi kõige enam kõlama mõte, et tähtis pole see, kes sinu disaini ostab, vaid see, kellele see lõpuks läheb. Kujunduse mõte pole olla esteetiline, vaid kujundus peaks tarbija peal toimima. Teine oluline iva oli meeldetuletus, et konkurents on tihe, mistõttu tuleb oma toode hoolikalt läbi mõelda ning tarbijale kasulikuks teha, sest muidu tuleb keegi teine, teeb paremini ja võtab su raha ära. Väga suur osa koolitusest kulus prototüüpimisele. Räägi sellest protsessist lähemalt. Prototüüpimist tuleks alustada juba siis, kui esimene visioon tekib. Esimene prototüüp võib olla väga lihtsasti visandatud, kuid nii toimides kõrvaldad fantoomvead juba eos. Näiteks meie tiimile anti ülesandeks teha rakendus suhkruhaigetele, mis aitaks neil paremini oma seisundit jälgida ja arstiga suhelda. Mõtlesime meeskonnaga välja enda meelest geniaalse lahenduse, kuid neutraalne hindaja küsis pärast teist lehekülge, mida ta peab tegema ja pärast neljandat, mis kasu ta sellest saab. Meile näidati valusad kohad kohe kätte. Mida sellest õppisite? Me arvame, et me teame, kuid tegelikult ei tea. Kui teha pinnapealne analüüs, saame ka pinnapealsed vastused. Tihti imestatakse, et hoolimata tugevast analüüsist asjad ei toimi. Aga kui sa kujundad midagi lastele ja mitu kolleegi proovivad selle vaimustunult läbi, ei tähenda see, et viieaastane sama vaimustunud oleks.
Mis sind workshopide puhul kõige rohkem üllatas? Kindlasti jäi meelde see, et prototüüpimiseks ei pea olema üliharitud disainer või üleüldse omama joonistusannet. Piisab primitiivsest kritseldamisest. Mõtte saab ka nii edasi anda. Aga kõige enam mõistsin ma, et mul on tõsiselt vedanud, et olen Imagine inimestega üsna ühel lainel. Uute inimestega töötades sain aru, et ei ole lihtne omada sõnaõigust, kui oled äsja kooli lõpetanud disainer. Kui sa peaksid selle koolituse lõpetanuna Imaginet hindama, kuidas sa seda teeks? Olen Imagines olnud lühikest aega ja tulnud siia ajal, kui firma on tohutult arenema hakanud. Näen, et me oleme õigel teel. Meil sai juba mõnda aega tagasi vastu võetud otsused, mida koolitusel soovitati. Näiteks erinevate inimeste kaasamine brainstormidele või see, et ideede puhul pakume välja esiteks üldkontseptsiooni ja alles siis mõtleme sinna juurde lisadetaile. Tore oli näha, et need meie juba kasutuselevõetud mõtted tulid teistele üllatusena, kuid loomulikult on ka meil endal veel arenemisruumi. |
