|
|
|
Täna on Berlin School of Creative Leadership programmis Cannes Creative Leaders viies päev ja kerge väsimus hakkab tulema. Just vaimselt. Nii intensiivset õpet pole ammu olnud, kus iga päev algab teooriaga, jätkub workshopiga, seejärel lühike lõunapaus, jälle teooria, tiimitöö ja siis hotelli jõudes veel 30-50 lehekülge case’ide lugemist ja järgmiseks päevaks valmistumist. Lisaks hakkavad kõik […]
Täna on Berlin School of Creative Leadership programmis Cannes Creative Leaders viies päev ja kerge väsimus hakkab tulema. Just vaimselt. Nii intensiivset õpet pole ammu olnud, kus iga päev algab teooriaga, jätkub workshopiga, seejärel lühike lõunapaus, jälle teooria, tiimitöö ja siis hotelli jõudes veel 30-50 lehekülge case’ide lugemist ja järgmiseks päevaks valmistumist. Lisaks hakkavad kõik vaikselt Cannesi lainele ennast sättima ja see veidi häirib keskendumist, sest ilm Berliinis on viimased paar päeva külm (ligikaudu 22 kraadi) ning vihmane ning kõik ootavad juba suvist Rivierat ja merd. Kui ma teisipäeval lubasin, et nädala lõpu poole olen kindlasti targem, mida olen tänaseks omandanud, siis targem olen küll, aga seda lahti mõtestada ja kirja panna veel väga hästi ei oska. Aga ma proovin!
Kõige huvitavam teema on minu jaoks siiani olnud, otse loomulikult, kuidas juhtida agentuuri ja loovmeeskonda, kuidas digitaalrevolutsioon on muuhulgas teinud loovtiimile kogu informatsiooni kättesaadavaks ning kuidas tänases maailmas seda informatsiooni ära kasutada ja enda kasuks pöörata. Samuti, miks paljud seda ei tee ja kuidas neid suunata informatsiooni rohkem ammutama. Lisaks pikk teema sellest, milliseid erinevaid agentuurimudeleid maailmas eksisteerib ja millised neist on olnud edukad. Väga huvitav oli case Ameerika Ühendriikidest, kus agentuur Victors & Spoil oli oma äri rajanud crowdsourcingu peale. See tähendab, et nende agentuuris ei loodud klientidele tööd otsast lõpuni, vaid ideede genereerimiseks kaasati inimesed „tänavalt“, kellele esitati brief, kes omakorda seejärel saatsid läbi agentuuri poolt loodud platvormi oma ideed ja said tasustatud siis, kui nende ideed kasutas agentuur kliendile esitlemisel. Teised agentuurimudelid ei olnud nii unikaalsed, seega nendest siinkohal ei kirjuta. Mis mulle aga väga meeldis, oli see, et meile loenguid andev Harvardi Ülikooli õppejõud David Slocum julgustas agentuurijuhte lähenema agentuurile rohkem start-upilikult, ehk mitte niivõrd struktuuristama ja traditsioonilist ärimudelit kasutama, vaid lähenema asjale loovamalt, kuna loovinimestele ei pruugi jõuda kohale ühe või teise mudeli kasutamise vajadus agentuuris (ja seda mitte halvas mõttes) ning nad vajavad rohkem vabadust, mitte struktuuristamist. Jätan selle meelde ja katsun oma töös rakendada, kuigi ega meil vist väga struktuuristamist pole. On mingi välja kujunenud töö joonis, mida oleme proovinud paremaks ja efektiivsemaks muuta kaasates vajadusel uusi inimesi. Aga kindlasti mõtlen selle peale.
Üks huvitavam teema, mida ma jälgin rohkem kõrvalt, on see, kuidas suured ketiagentuurid vaevlevad digitaalturundusteenuste integreerimisega oma traditsioonilisse agentuurimudelisse. Kui meie alustasime sellega üle nelja aasta tagasi ja oleme tänaseks liikumas järgmisesse faasi, siis praegu on huvitav vaadata, kuidas väga suured rahvusvahelised agentuuriketid sellega hakkama saavad (või ei saa). Üks tee, mida enamus on valinud, on üle osta tugevad digitaalagentuurid, millel loomulikult on nii omad plussid ja miinused. Suurim küsimärk, kuidas digiagentuuri kultuur sobib kokku suure agentuuri kultuuriga ja vastupidi. Kindlasti on järgmise paari aasta olulisim teema konsultatsioon. Lisaks digitaalile on agentuurid hakanud pakkuma konsultatsiooniteenuseid, mida tänaseni on peamiselt pakkunud PriceWaterhouseCoopers tüüpi konsultatsiooniettevõtted. Agentuurid liiguvad järjest enam nende pärusmaale pakkudes muuhulgas neid teenuseid oma klientidele odavamalt, kuid mitte nõrgema kvaliteediga. Kui teisipäeval kirjutasin, et mulle anti omadusena IDEATOR, siis omadusi on juurde tulnud: HILARIOUS, CLEVER DICTATOR, ASSERTIVE, SMART, CONFIDENT ja FUN. Täna hommikul tuli õppejõud Jamshid Alamuti minu juurde ja ütles, et ta ei ole veel nende päevade jooksul aru saanud, mida ma tegelikult ühest või teisest asjast mõtlen, kuna ma ei näita välja emotsioone. Aga kuna ta on töötanud koos soomlastega, siis talle meeldivad eesti-soome inimesed, sest nad on oma väljaütlemistes siirad ja otsekohesed ja kui neile midagi meeldib, siis nad seda ei ütle, aga kui neile midagi ei meeldi, siis ütlevad selle otse välja. Ja see pidavat talle meeldima. Mis puudutab aga kooli, siis pärast peaaegu et nädalast koolis olemist ütlen, et koolis on vahva, aga tööl on ikka parem. |
