Sel aastal end reklaamimaailma tippsündmusele ehk Cannes Lions 2015 registreerides, avastasin muuhulgas ühe huvitava koolituse – Cannes Creative Leadership Programme. Kuigi ma süvenesin sisusse põhjalikult (sest koolitus oli väga kallis), siis tegelikult müüdi mulle idee maha juba pealkirjaga. Kahenädalane intensiivne koolitus, millest esimene nädal toimub Berliinis ja teine Cannesis, tõotas olevat kasulik nii mulle kui […]
Sel aastal end reklaamimaailma tippsündmusele ehk Cannes Lions 2015 registreerides, avastasin muuhulgas ühe huvitava koolituse – Cannes Creative Leadership Programme. Kuigi ma süvenesin sisusse põhjalikult (sest koolitus oli väga kallis), siis tegelikult müüdi mulle idee maha juba pealkirjaga. Kahenädalane intensiivne koolitus, millest esimene nädal toimub Berliinis ja teine Cannesis, tõotas olevat kasulik nii mulle kui Imagine edasisele arengule tervikuna. Seda enam, et Eestis ja lähiriikides puudub taoline kool või koolitusprogramm, mis koolitab just loovaid liidreid ja õpetab neile loovjuhtimist. Ja veelgi enam, et koolitusprogrammi koostas Berlin School of Creativity, kus on end koolitanud paljud reklaamimaailma vägevad. Kui ma enne kooli algust hõiskasin, et olen esimene Eesti agentuuri inimene selles koolis, siis eile sain teada, et Rain Pikand Divisionist on samuti aastaid tagasi selles samas Berliini koolis käinud. Eilne, esimene päev, oli väga põnev. Ärgates oli kerge närvipinge, ikkagi esimene koolipäev. Kooli jalutades (otsustasin jala minna ca 4 km) oli hirm hiljaks jääda või ära eksida ning kohale jõudes ootas mind ees 22 copywriterit, disainerit ja loovjuhti 15 riigist, muuhulgas Austraaliast, Ameerika Ühendriikidest ja Nigeeriast. Kohanemine käis hetkega ja sulandumist kui sellist, ei olnudki. Kohe hakkasid kõik kõigiga jutustama justkui me oleks üksteist sada korda varem näinud ja lektoril, Jamshid Alamutil, oli raskusi meid koolipinki saada, et õppetööga alustada. Esimene päev keskendus teemale: „Leading Yourself & Creative People: Authenticity and re-thinking Creative Leadership“ ehk kuidas avastada iga loovtiimis oleva indiviidi isiklikud väärtused ning sulandada need loovtiimi teiste liikmete väärtustega nii, et tiim hakkaks ühes rütmis hingama ja tekiks ühine loovprotsessile kaasa aitav DNA ning kuidas seejärel tiimi juhtida läbi tugevate loova liidri omaduste. Vaheldumisi brainstormide, workshopide ja teoreetilise osaga kogu esimene päev mööduski. Nädala lõpu poole kirjutan kõigest pikemalt, kuna hetkel on veel väga segane, mida ma eile siiski õppisin ja selgeks sain. See vajab seedimist. Sama probleem on ka teistel, seega pole ma ainus. Õppejõu sõnul pididki need esimesed paar päeva nii olema. Teoreetiline osa pidi hakkama selgeks saama siis, kui paaril järgmisel päeval brainstormide, workshopide ja tiimitööde käigus õpitut saab kinnistada. Loodan, et nii see on, sest kohati jäi küll idioodi mulje. Head meelt tegi see, et ühe brainstormi käigus pandi mulle nimi IDEATOR (vist midagi ideede generaatori sarnast), mis algatuseks on positiivne ja julgustav. Selle brainstormi käigus tuli välja töötada raamatu esikaas, mis räägib juhtimisest ja mis peab olema atraktiivne, et see müüks. Tulime oma tiimiga välja raamatu nimega: „Leadership for dummies. How to become a better leader than Steve Jobs.“ Saime klassilt ja õppejõudelt aplausi ja mõnusa naerupahvaka ning tagasiside, et tõenäoliselt raamatu esikaas müüb. Meie tiimis olid inimesed Egiptusest, Venemaalt, Argentiinast ja Austriast ning brainstorm sujus justkui oleks seda oma koduse Imagine tiimiga teinud. Tänase, teise päeva, lõpus läheme kogu klassiga õhtust sööma. Kavatsen neile selgeks õpetada kõige olulisema eestikeelse sõna: terviseks. Kuna Eesti on enamuse jaoks eksootiline riik, siis on mul Eestist ja eestlastest väga palju rääkida. Ja kõik juba ootavad järgmist reedet, mil e-residentsusest räägib Cannesis peaminister Taavi Rõivas. Kui ta siis veel on peaminister. Muideks, veidi imelik on Lääne-Berliinis olla. Lapsepõlves oli see osa Berliinist ju Nõukogude propaganda kaudu kurjuse kants, mis ahvatles korralike Ida-Saksamaa elanikke üle jooksma ja eile kooli jalutades mõtlesingi, et huvitav kuidas elu siin 25 aastat tagasi oli ehk siis kui ma päriselt koolipinki nühkisin. |