|
|
|
Quick Responce code ehk ruudukoodon kasutuses lühendnimetusega QR-kood. Digitaalse arenguga kursis olevate inimeste jaoks ei ole see enam mingi uudis, kuid laiema enamuse jaoks on siiski tegemist uudse ja veel avastamata võimalusega. Ruudukoodi tehnoloogia on välja arendanud Jaapani elektroonikafirma Denso … Jätka lugemist
Quick Responce code ehk ruudukoodon kasutuses lühendnimetusega QR-kood. Digitaalse arenguga kursis olevate inimeste jaoks ei ole see enam mingi uudis, kuid laiema enamuse jaoks on siiski tegemist uudse ja veel avastamata võimalusega. Ruudukoodi tehnoloogia on välja arendanud Jaapani elektroonikafirma Denso Wave juba 1994. aastal. Jaapanis ja Koreas on see mobiiliturunduse nähtus kasutusel juba aastaid, kuid mujale maailma hakanud levima alles hiljuti. Kõige lihtsam öeldes on tegemist tavapärase triipkoodi edasiarendusega, mille tulemuseks on kahedimensiooniline maatrikskood, millesse on kodeeritud info ja mis on mõeldud mobiilsete seadmete jaoks. Ruudukood on väikestest ruutudest koosnev, ruudukujuline kujutis, millelt saab mobiilseadme kaameraga välja lugeda informatsiooni. Jaapanis, Ameerikas ja Euroopas on kood juba mõnda aega kasutusel olnud. Ruudukood on loodud ühendamaks reaalset turundust digitaalmaailmaga. Koodi lugemiseks peab inimesel olema interneti ligipääsuga ja kaameraga nutitelefon, mis tuleb panna pildistamisfunktsioonile ning suunata kaamerasilm pildile. Kaamera tunneb koodi ära ning kodeerib sealse info lahti ja suunab kasutaja vastavasse veebikeskkonda. Tasub märkida, et vaid väga vähestel mobiilidel Eestis on ruudukoodi lugeja/skänner (QR-Reader) sisseehitatud ning enamasti tuleb enne koodi lugemist vastav funktsioon telefoni allalaadida (Ibid.). Hea on see, et enamus lugejaid on app-store´is saadaval tasuta, kuid halb on see, et kõik lugejad ei sobi kõikide koodidega. Mängu tulevad operatsioonisüsteemide ja tarkvarade erinevused. Näited ruudukoodist:
Ruudukoodi koostamine on iseenesest lihtne ning turunduslikel eesmärkidel on võimalik koodi ka väga erinevalt disainida, et muuta see atraktiivsemaks ja eristuvaks. Peamine info peitub kolmes kastikeses, mis asuvad koodi nurkades. Joonisel on näha tavapärase kujundusega kood. Koodi saab sisestada infona näiteks veebilehe aadressi, informeeriva teksti või telefoni numbri. Peamiselt kasutatakse esimest võimalust. Kood on efektiivne, kui kasutaja suunatakse lehele, mis on kohandatud mobiili kasutajatele ehk leht on optimeeritud mobiiltelefonis kasutamiseks. Oluline on ka see, et sisu, milleni kood viib oleks kasulik ning ei tekitaks tarbijale pettumust, sest siis kasutatakse funktsiooni tõenäoliselt korduvalt. Eestis on veel tegemist suhteliselt võõra teemaga, kuid arengut on näha päev päevalt ning arvatavasti juba peatselt võib tänavapildis, ajakirjanduses või kaubandusasutustes näha üha enam must-valgeid ruudukujulisi „reklaame“. Ühe põhjusena, miks ruudukoodi Eesti kontekstis ei ole seni eriti kasutatud on see, et kood eeldab kaameraga telefoni ja mobiilse interneti kasutamist. See valdkond on aga just viimasel aastal hakanud Eestis jõuliselt arenema ning selle tulemusena võivad ja saavad turundajad üha julgemalt ruudukoodi rakendusi kampaaniate raames kasutada. Tegemist on äärmiselt tõhusa viisiga tarbijatele info edastamiseks ning samuti on kanali mõju lihtne analüüsida. Tegemist on kiiresti leviva funktsiooniga nutitelefonide kasutajate seas ning tulenevalt nutitelefoni kiirest arengust ja arvukuse suurenemisest nähakse suurt tulevikku ka ruudukoodil. Spetsialistide hinnangul on ruudukood lähikuudel ja -aastal väga populaarne teema ja seda sellepärast, et annab ettevõtetele hea võimaluse klientideni jõudmiseks. Tegemist on lihtsa, kuid samas veidi kohanemist vajava võimalusega, mille levik annab jõulise tõuke mobiiliturunduse arengule. Mobiiltelefoni kaudu klientideni jõudmiseks on väga palju erinevaid variante ning neid kasutatakse ühe enam turundusinimeste poolt ära. Mõned näited Aegis Media tehtud kampaaniates, kus on kasutatud ruudukoodi: 1. EASi kampaania Rootsis: Aeg: 9.mai-19.juuni.
2.Eviani kampaania : Ülesanne oli viia inimesed offline meediast otse online meediasse videosisu vaatama ja looma. Selleks kasutati rahvusvahelist mobiiliveebi ja kohalikku trükimeediat. Liisi Kõiv (Magistritöö 2011 TTÜ: Mobiiltelefoni võimalused kommunikatsioonikanalina Eesti tarbijate mobiilikasutuse kontekstis) |
