Läbi aegade on suured filosoofid, ärigurud ja isegi presidendid mõtisklenud selle üle, kuidas enda aega kõige paremini ära kasutada. Nende vastused sellele küsimusele on kujundanud mitmed tänapäeva prioritiseerimisalased süsteemid. Psühholoog 1943. aastal avaldas Abraham Maslow teooria inimvajaduste kohta. Maslow idee seisnes selles, et inimesed tulevad enda elu suuremate väljakutsetega (saavutus, loomingulisus, probleemide lahendamine jne) kõige [...]
Läbi aegade on suured filosoofid, ärigurud ja isegi presidendid mõtisklenud selle üle, kuidas enda aega kõige paremini ära kasutada. Nende vastused sellele küsimusele on kujundanud mitmed tänapäeva prioritiseerimisalased süsteemid. 1943. aastal avaldas Abraham Maslow teooria inimvajaduste kohta. Maslow idee seisnes selles, et inimesed tulevad enda elu suuremate väljakutsetega (saavutus, loomingulisus, probleemide lahendamine jne) kõige paremini toime, kui nende põhivajadused (toit, peavari, turvalisus jne) on tagatud. Inimvajaduste hierarhia inspiratsioonil tekkis POSEC meetod: (Prioritize) Prioritiseeri aega vastavalt sellele, mis eesmärke sa elus tahad saavutada. Kui sa alustad sellest, et mõtled välja, kuhu sa minema pead, siis on sul kergem sinna saada. (Organize) Organiseeri asju nii, et su põhivajadused tunda ennast nii pere- kui ka finantsasjades stabiilselt ja turvaliselt, oleks kaetud. See võib tähendada regulaarset pühapäevast lõunat pere seltsis (tekita traditsioon) või siis enda palgast kindla osa kõrvale panemist. (Streamline) Kiirenda nende ülesannete tegemist, mis sulle võib-olla eriti ei meeldi, kuid millega sa siiski pead tegelema (näiteks majapidamistööd). Selleks võid ülesandeid lihtsustada või efektiivsemaks muuta. Näiteks selle asemel, et teha mitu eraldi käiku (postkontor, toidupood, pank), tee need ühe väljasõiduga ära. (Economize) Hoia kokku aega nendelt tegevustelt, mis ei ole ei olulised ega ka pakilised. Näiteks tahad sa võib-olla enda sahtlit korrastada, kuid sa ei pea sellele ilmtingimata tervet päeva kulutama. (Contribute) Panusta ettevõtmistesse, mis täidavad omakasupüüdmatut eesmärki ja aitavad kaasa kogukonna heaolule. Paljud inimesed leiavad, et peale seda, kui nad on prioritiseerinud, organiseerinud, kiirendanud ja aega kokku hoidnud, siis on neil kalduvus soovida ka midagi tagasi anda. Stephen Covey kirjeldab oma raamatus „First Thing First“ ühe loo abil seda, kui oluline on prioritseerida enda ülesandeid. Lugu kirjeldab, kuidas ajajuhtimise õpetaja täidab purgi suurte kividega ning küsib õpilastelt: „Kas purk on täis?“. Kui nad vastavad jaatavalt, lisab õpetaja purki kruusa, mis täidab kivide vahele jäänud tühimikud. Teistkordsel küsimisel on õpilased juba ebakindlad. Seejärel lisab ta ka liiva ning vee, mis täidavad purgi täielikult. „Mis on näite mõte?“ „Kui piisavalt pingutada, siis on alati võimalik enda ellu rohkem tegevusi sisse suruda!?“ Tegelikult on katse mõte näidata, et kui suuri kive poleks esimesena purki pandud, siis poleks nad sinna üldse mahtunud. Kas sa kipud leidma oma päevas ruumi nii liivale, kruusale kui ka veele, kuid mitte kunagi suurtele kividele? Dwight D. Eisenhower on öelnud: „Mis on oluline, on harva pakiline ja mis on pakiline, on harva oluline.“ Sellel filosoofial põhineb Eisenhoweri prioritiseerimise meetod, mis kujutab endast ülesannete sorteerimist järgnevate põhimõtete järgi:
Loe ka: Pakiline vs oluline – ehk kuidas prioritiseerida enda tegevusi |