Facebooki fännilehtede ja järjest arukamaks muutuvate otsingumootorite tõttu liigub üha enam inimesi otse teda huvitavale veebilehele (näiteks tooteleht, kontakt, blog vms) ja ettevõtte avalehele satutakse seepärast harvem. See sunnib veebilehe ülesehitust väga hoolikat läbi mõtlema, et esmamulje ettevõttest jääks ühtviisi hea kõigil sisenemislehtedel ja väheneks bounce rate ehk põrkemäär.Üpris tihti aetakse segamini põrkemäär ja exit rate ehk väljumismäär, kuigi neil on erinevad tähendused ja eesmärgid. Põrkemäär näitab mitu protsenti kasutajatest külastasid ühtainsat lehekülge ja lahkusid pärast seda järgmisele suvalisele veebilehele. Näiteks kui veebilehte külastatakse 100 korda päevas ja põrkemäär on 30%, siis 70 külalist uurivad veebilehte põhjalikumalt ja 30% võtavad kohe ette järgmise ettevõtte kodulehe. Veebilehe väljumismäär seevastu näitab mitu protsenti külastajatest lahkub veebilehelt mõne lehe kaudu. Sellele võis eelneda kogu veebikeskkonna põhjalik läbitöötamine ja näiteks kontaktilehe kõrge väljumismäär ei ole nüüd kindlasti halb näitaja.
Heaks põrkemääraks loetakse umbes 30% ja juba liialt kehvaks võib pidada 60%. Muidugi need numbrid on vaieldavad ja tavaliselt heaks peetav 30% põrkemäär võib tähendada ka seda, et veebileht pole hästi leitav ning seda külastavad ainult inimesed, kes otsisidki ainult seda konkreetset lehte.
Kuidas vähendada põrkemäära?
Alustuseks peaks üle vaatama veebilehe avalehe, et sealne sisu vastaks sellele, mida külastaja ootab. Ettevõtte kohta otsib klient reeglina infot tootevaliku, asukoha, kontaktandmete jne kohta ning vähemalt viide sellele peab esilehel ka olema. Reklaambännerile klikkides ootab klient aga infot konkreetse pakkumise kohta ja kui ta seda ei saa, siis lahkub ta sama kiirelt, kui tuli. Oluline on läbimõeldud landing page ehk sisenemisleht ja eelkõige sealne sisu.
Tegus külastajate peletaja on ka pikk laadimisaeg. Internetiühenduste kiirused on küll jõudsalt kasvanud, aga sellevõrra on ka kasutajate kannatus lühem. Kui leht või selle osa avaneb ca 10 sekundit, siis jäävad tegelikku sisu vähesed ootama. Nii on suhteliselt mõistlik loobuda Flash ja muudest palju ressurssi nõudvatest elementidest ja rõhuda rohkem kenale disainile ning asjalikule sisule.
Reklaami tehes tasub bännerile paigutada võimalikult palju infot, võimalikult konkreetselt väljendudes. Nii teab asjast mitte huvitatu oma aega kokku hoida ja võimalik klient saab pakkumisest kohe kiirelt aimu ning kokkuvõttes põrkemäär väheneb. See on kusjuures eriti oluline klikipõhiselt maksustavate reklaamide juures, kus kõrge põrkemäär võib üsna kena kopika maksma minna.
Lõpetuseks, lihtsaim variant põrkemäära vähendamiseks on mõistlik mujale viivad lingid panna avanema uues aknas või tabil. Selge, et kasvõi blogi kirjutades on tarvis mõnikord viidata, aga see ei tähenda, et lugeja peaks seepärast lahkuma.
