|
|
|
Tere, hea lugeja! Blogin jälle Passwordilt ja teen seda esinejatega võimalikult sünkroonis. Seega – ole palun väikeste näpukate suhtes leebe ja mõistev, sest proovin siia ettekannetest võimalikult detailse ülevaate anda.
Näide: vaatame 58 sekundi jooksul saadet “Kaks kanget Venemaal” ja proovime kokku lugeda, kui palju brände me seal näeme. Õige vastus: 10 brändi. Nimetamisväärne hulk neist [...]
Tere, hea lugeja! Blogin jälle Passwordilt ja teen seda esinejatega võimalikult sünkroonis. Seega – ole palun väikeste näpukate suhtes leebe ja mõistev, sest proovin siia ettekannetest võimalikult detailse ülevaate anda. Näide: vaatame 58 sekundi jooksul saadet “Kaks kanget Venemaal” ja proovime kokku lugeda, kui palju brände me seal näeme. Õige vastus: 10 brändi. Nimetamisväärne hulk neist on sattunud ekraanile omasoodu, looduse kutsel (4 õlut, vodka ja viski, eksole), aga osa neist on meelega – nende eest on ka arved esitatud ja tasutud. Telepõld versus reklaamidzhungel. Kui reklaamidzhunglis liiguvad reklaamihaid ja agentuurikarud, kelle käest raha kättesaamine oli jällegi meie jäljeküttide töö, siis BC võimalusi on just telepõllul, mis hetkel veel on minu hinnangul üsna alakasutatud. Samas, hea tootepaigutus saatesse nõuab väga mitmekülgset meeskonnatööd kõigi osapoolte vahel, nii tele, produktsioonitiimi kui kliendi vahel. Näide: Balbiino jäätiste esitamine Eesti Tippmodelli saates (modelle pildistati jäätistel lamamas), Novatoursi reisid “Vali mind” saates jm. Hästi töötab see, kui toode on integreeritud sisuliselt. Ideaal: brändi ja saate ideaalne kooskõla. Hea näitena toote, saate ja vaataja ühisest ristpistest, mis ei mõju ajudelehakkava müügitööna, on seiklussaade: “Väljalend”, kus kahele juhuslikule inimesele tänavalt tehti ettepanek minna reisile – see, kes esimesena lennujaama jõuab, läheb lennukile ja sõidab palmide alla. Enne aga pidi minema läbi Salva kindlustusest ja reisikindlustuse tegema. Vaatajatelt ei tulnud absoluutselt vähimat negatiivset tagasisidet, et Salvat kuidagi agressiivselt müüdi selle saatega. Mõned sõnad telest: Eesti on üle keskmise telemaa, aga USA-le on vaja veel järgi jõuda, nii et palun andke igaüks oma panus. Eesti inimene istub teleka taga keskmiselt 4 tundi päevas. Euroopas jagatakse telereklaamile reklaamikulutustest ümmarguselt pool, Eestis on seis väga niru, telele läheb alla kolmandiku reklaamieelarvest. Kulutus telereklaamile per kodanik Eestis jääb maha isegi Bulgaariast. Kui juhtivas riigis Norras on see ca 250 eurot, jääb see eestis alla 50 euro. |
