ADM Interactive - Password: Art Lukas, Nudge IT! “Kuidas Eestis turunduse tulemuslikkust mõõdetakse?”

Tere, hea lugeja! Blogin jälle Passwordilt ja teen seda esinejaga võimalikult sünkroonis. Seega – ole palun väikeste näpukate suhtes leebe ja mõistev, sest proovin siia ettekannetest võimalikult detailse ülevaate anda. Uurisin 70 Eesti ettevõttelt, kuidas nemad turunduse tulemusi mõõdetakse. Küsisin: hinnangut oma firma võimekusele turunduse tulemusi mõõta kasutatavaid mõõdikuid peamisi takistusi kvaliteedi tõstmisel Reaalselt kasutatakse palju brändi tuntuse ja kliendirahulolu [...]

Tere, hea lugeja! Blogin jälle Passwordilt ja teen seda esinejaga võimalikult sünkroonis. Seega – ole palun väikeste näpukate suhtes leebe ja mõistev, sest proovin siia ettekannetest võimalikult detailse ülevaate anda.

Uurisin 70 Eesti ettevõttelt, kuidas nemad turunduse tulemusi mõõdetakse. Küsisin:

• hinnangut oma firma võimekusele turunduse tulemusi mõõta
• kasutatavaid mõõdikuid
• peamisi takistusi kvaliteedi tõstmisel

Reaalselt kasutatakse palju brändi tuntuse ja kliendirahulolu näitajaid.

Mõõdetavuse lihtsuse järgi reastati kõige lihtsamini mõõdetavateks kampaaniad, veeb ja bränding. Üllatusena selgus, et telemarketingi ja ürituste mõju on firmade arvates selgesti raskemini mõõdetavad. Teoreetiliselt võiks vähemalt telemarketing olla just väga lihtsasti mõõdetav. Siit küsimus: äkki oli viga eesmärgi seadmises.

Üsna lihtsaks peeti finantsmõõdikute kogumist, samas mitte-finantsmõõdikute kogumist peeti oluliselt raskemaks.

Kui võrdlesime seda, kuidas ettevõtted oma turundustulemuste mõõtmise suutlikkust, siis selgus, nagu see tavaliselt juhtub, et 70% ettevõtteid pidas ennast keskmiselt paremaks.Võime muidugi öelda, et selles valimis olidki ettevõtted, kes saavad keskmiselt paremini hakkama, aga mingi indikatsiooni see enesehinnangu ja reaalsuse suhtest siiski annab.

Mis annab põhjust ennast turundustegevuste analüüsis teistest paremaks pidada? Endale andsid parema hinde ettevõtted, kes:

• klasutasid rohkem mõõdikuid
• hindavad turundust just finantsmõõdikute järgi
• rohkem rahul üksikute tegevuste mõõtmisega
• suudavad ka jälgida pikaajalist mõju

Peamisteks takistusteks peeti:

• Kulu/eelarvet
• Organisatsioonilisi põhjuseid (aega on liiga vähe, juhtkond on orienteeritud muule, vm)
• IT lahenduste vastavust: ei ole kas süsteemi või andmeid

Mõned tõid välja ka selle, et infot on liiga palju. Seda tõid põhjusena välja 7% ettevõtetest. 1 inimene uuringust tunnistas, et asi jääb oskuste taha.

Mina ise usun, et kui minna peamiste põhjuste taha (kulu-eelarve, organisatsioonilised põhjused), siis koliksid mitmedki vastused sinnasamma oskuste vähesuse taha. Tihti arvatakse, et kui meil oleks süsteem, siis see süsteem annakski ise kõik vastused ja teeks ära kogu töö.

Küsimus: kas suudad selgitada, kui suurendaksid turunduseelarvet 10%, et kui palju see käivet tagasi toob?

Üle 50% (nende hulgas olid mitmed ka turundusdirektorid)

Finantsjuhile küll ei oskaks selgitada- 34%

Ei, ikka täpselt ei oska – ca 16%.

: Jaga teistega