Eesti meediamaastikul võib täheldada teatud soorollide jagunemist: meediamaastik on jagunenud nii, et naistele suunatud (teemad: mood, kodu, ...
Eesti meediamaastikul võib täheldada teatud soorollide jagunemist: meediamaastik on jagunenud nii, et naistele suunatud (teemad: mood, kodu, aed, perekond, laste kasvatamine) ajakirjade ja telesaadete peatoimetajad on naised. Sama tendents valitseb ka selle temaatikaga internetiportaalides, mille sisu toimetavad naised. Seda põhjendatakse sellega, et naised on nendes teemades rohkem pädevad ja omavad vastavaid kogemusi. See ei pruugi muidugi reaalses situatsioonis tõsi olla. Samas multimeediadisaini ja animatsiooni valdkonnas, eriti telegraafikutena, tegutsevad peamiselt mehed. Viimane on seletatav poiste suurema huviga erinevate tehnoloogiate vastu, sh programmeerimise vastu. Nendelt huvidelt on kerge ümber lülituda ja näiteks animaatoriks õppida. Selline ebatasakaal on tekitanud olukorra, et eelpool nimetatud naistoimetajate formuleeritud sõnum ei pruugi animatsiooniklipina kavandatud eesmärke alati täita, sest maskuliinses animatsioonitööstuses võib puudus tekkida sellest samast emapaatiavõimest, mis õigustab naistel naistele suunatud väljaannete peatoimetajaks olemist. See on eelis, millega võib naistele suunatud visuaalse sõnumi vormistamisel naisdisaineritega “varustatud” animatsiooni ja illustratsiooni firmad edukamad olla.
Samas kui vaadata turgu nüüd laste seisukohalt, siis laste sihtgrupp on muutunud eriti keeruliseks ülesandeks.
