ADM Interactive - Mis toimub tudengi peas, kui ta alustab e-turunduse õppimist?

Oleme lugenud ADMi strateegidega (Raimo Matvere, Epp-Kristiina Keerov) viimased kaks semestrit TTÜs e-turunduse aluste kursust. Tudengiteks peamiselt Erasmuse vahetusõpilased ning TTÜ rahvusvahelise õppekava tudengid, kellel seni praktiline kokkupuude valdkonnaga puudub. Seni kogetu pealt võib tõdeda, et see, mida noored teavad ja mõtlevad e-turundusest, on täis müüte ja põnevaid mõttekonstruktsioone, ning annab kogenud turundajalegi väärt mõtteainet. “Kas ettevõtte [...]

Oleme lugenud ADMi strateegidega (Raimo Matvere, Epp-Kristiina Keerov) viimased kaks semestrit TTÜs e-turunduse aluste kursust. Tudengiteks peamiselt Erasmuse vahetusõpilased ning TTÜ rahvusvahelise õppekava tudengid, kellel seni praktiline kokkupuude valdkonnaga puudub.

Seni kogetu pealt võib tõdeda, et see, mida noored teavad ja mõtlevad e-turundusest, on täis müüte ja põnevaid mõttekonstruktsioone, ning annab kogenud turundajalegi väärt mõtteainet.

“Kas ettevõtte tutvustamine netis ei ole siis eesmärk?“

Eesmärgi paikapanek on üks raske etapp ka igapäevases praktikas. Saada täpselt aru, mida ja miks tarvis on. Tudengile, kes e-turundusest veel midagi ei tea, on ülesanne sellevõrra raskem. Mis aga üllatas, oli see, et ka majandustudengite jaoks osutus eesmärkide seadmine kohati keeruliseks. Ometi algab ju iga äriprojekt ideaalis vastuse leidmisest küsimusele – miks me teeme, mida teeme?

Mille taha e-turundusega esmatutvuse tegijad siis kinni jäävad? Eesmärk seatakse liiga üldine (ettevõtte tutvustamine internetis) või sõnastatakse eesmärgina tegelikult vahendid, kuidas eesmärgini jõuda (teha Facebooki fännileht). Turunduseski on levinud probleemiks strateegia ja taktika ühte puntrasse ajamine: „seal üleval vasakul peab olema punane nupp“ klienditellimustega on ilmselt kõik kokku puutunud.

„See on nii lahe kampaania, et hakkab kohe ise levima“

Noortel on palju loovaid ja huvitavaid ideid. Töötubades grupitööde raames genereeritakse väljapaistvalt hoogsaid kampaaniaid või mõtteid, kuidas mingit sõnumit välja mängida. Paraku usuvad noored, nagu ka kogenematud reklaami- ja turundustegelased – ägedast ideest piisab, et kliendid su veebikeskkonda kohale jõuaks.

See, et sõnumi levitamiseks on vaja investeeringuid ning seda tuleb teha järjepidevalt,  jääb tähelepanuta. Usk, et kõik kampaaniasõnumid viraalselt levivad, on tänapäeval pigem suur kui väike. On selgelt tunda, et ülehinnatakse kaasaegse online-sisu tarbija tähelepanu- ja vastuvõtuvõimet turundussõnumitele.

“Aga ma ju tahan, et nad tahaksid!“

Üks keeruline ülesanne on panna noort mõtlema sellele, millist väärtust tema poolt pakutav kliendile loob? Miks klient peaks kaupa ostma või kampaanias osalema? Sarnaselt ka päriselulistele olukordadele, kus turundaja küsimusi ainult läbi enda ja ettevõtte prisma vaatab. Potentsiaalse kliendi kingadesse ongi end keeruline seada.

Tudengil on raske uskuda sellesse, et pakutav toode, kampaania, sõnum ei pruugi selle valmimise hetkest alates kohe edu tuua, sest iga klient ei hinda pakutavat samaväärselt. See, et SINA seda teed, ei ole kliendi jaoks piisav motivaator: tema eesmärk on seista hea ikka enda, mitte sinu huvide kaitsmise eest.

„Meie toode on muidu kõigile mõeldud“

Sihtrühmade määratlemisega on tegelikult olukord päris hea – enamjaolt saavad noored aru, et toode, teenus, kampaania tuleb kellelegi sihtida. Siiski on tudengi jaoks kohati keeruline mõista, et tema auditoorium ei saa olla „kõik Eesti inimesed“. Päris palju harjutamist vajab idee, et sihtrühma liiget tuleks kuidagi ette kujutada ja piiritleda, talle iseloomulikke tunnuseid leida. Ja siis nendest lähtuvalt oma turundustegevusi üles ehitada.

“Kõigepealt teen ma Facebooki lehe…“

Kõik on Facebookis. Kõik räägivad, jagavad, liituvad seal. Eks ta õige ole – kuhugi maani. Usk Facebooki kui turunduskanali ülivõimsusesse on tudengite seas suur. Lausa üllatavalt suur.

Väga selge, ja samas väär, paralleel tõmmatakse Facebooki lehe olemasolu (isegi fänn ei pea olema) ja teadlikkuse (awareness) vahel. Kohe, kui ettevõtte oma lehe Facebooki teeb, siis tuntus ja klientide arv kasvab. Laikide arv Facebookis on ka lemmikmõõdik, mida tudengid soovivad oma kampaaniate hindamiseks välja pakkuda.

“Me teeme internetis küsitluse ja saame teada ju“

Ma ei mäleta, et usk küsitluste ja uuringute võimsusesse millegi väljaselgitamisel oleks mulle enne nii suur tundunud kui oma tudengitega vesteldes.  Online-küsitlust peetakse ühtviisi heaks mõõtmisvahendiks nii tagasiside küsimisel, kampaania edukuse ja isegi klientide brändi-teadlikkuse hindamisel.

Murekohaks on see, et online-küsitluse internetti üleslaadimist peetakse piisavaks. Vastajad tulevad iseenesest ja selle põhjal saab teha selgeid järeldusi kampaania kohta. Paraku see kõik nii lihtne ei ole.

Turundusõpe kõigile majandus- ja äritudengitele

Võib ju mõelda, et nad on tudengid, küll nad saavad sellest üle, näevad elu, saavad targemaks. Me näeme aga e-turunduse ümber palju müüte, mis tekivad tudengitel meedias esitletud trendide ja haipide põhjal. Iga järgneva loenguga kasvab meie veendumus, et turundusharidus peaks olema osa iga äri- ja majandusvaldkonna õppest (jah, ka finantsis, müügis, rahvamajanduses). See on just oluline üldise turundusliku arusaamise tekkimiseks.

Turundustudengite puhul aga oleks vaja minna hoopis spetsiifilisemaks. Üldainetele lisaks hoopis enam kitsama fookusega kursusi (ka e-turunduse valdkonnas) koos rohke praktikaga.

: Jaga teistega