|
|
|
Kui ma Otepääl 2014. aasta vastu võtsin, siis ei oleks küll osanud eluilmas arvata, et see aasta tuleb just selline. Või kes oleks? Seda, et aasta enimguugeldatu on Robin Williams? Rahu tema põrmule. Või et aasta edukaim reklaamikampaania on Jää-ämbri pähe valamine, millest enamus osa võttis, aga vähesed aru said? Las ta jääb, sellest on […]
Kui ma Otepääl 2014. aasta vastu võtsin, siis ei oleks küll osanud eluilmas arvata, et see aasta tuleb just selline. Või kes oleks? Seda, et aasta enimguugeldatu on Robin Williams? Rahu tema põrmule. Või et aasta edukaim reklaamikampaania on Jää-ämbri pähe valamine, millest enamus osa võttis, aga vähesed aru said? Las ta jääb, sellest on liiga palju räägitud. Või et taas jäävad eestlased Cannes’is tühjade pihkudega? Nojah, seda võis ju arvata, ütleb iga reklaamikauge inimene. Ja iga reklaamiinimene ütleb sedasama. Seega mõnes asjas on võhikud ja nohikud ühel meelel. 2014 jäi meelde väga positiivselt. Suur iPhone tuli müügile. Lõpuks ometi saan ma hommikul kell 6:30 avada telefonis NHLi äppi, vaadata öösel toimunud mängude kokkuvõtteid nii, et ma isegi näen mängijaid nägupidi ja saan aru, mis ekraanil toimub. Jäähokivõõras inimene võib mõelda, et täitsa sooda, aga minu jaoks on see üks osa hommikusest rituaalist. Eriti veel kui meie oma Narvast pärit Eesti poiss Leo Komarov teeb parimat hooaega maailma tugevaimas liigas. Mõned asjad muudavad inimest. Mind on armastus jäähoki vastu muutnud paremaks. Eelkõige muutnud suhtumist venelastesse. Kui Komarov on mulle oma, siis miks teised ei võiks olla? Need on omad, kes tahavad, et neid omaks võetakse. Olgu nad mis iganes rahvusest või rassist. 2014 on viinud mind sellel muutumise teel punkti, kus ma hindan enda kõrval teisi rahvusi ja teisi rasse. 2014 oli positiivsete emotsioonide aasta. Ma taaskohtasin suvel Cannes’i reklaamifestivali ajal oma hingesugulastest Lõuna-Ameerika sõpru, keda ma tegelikult nägin esimest korda kõigest aasta varem. 60-ndates aastates reklaami- ja disainigurud Brasiiliast, Argentiinast, Uruguaist ja Peruust oma tohutu loomingulise kirega inspireerisid mind rohkem kui kes iganes selle reklaamitööstuses veedetud aja jooksul ja justkui taasäratasid mu sügavast unest. Sellele taasärkamisele lisas oma panuse Cannes’i reklaamifestivalil nähtu ja kogetu, mis motiveeris kõike loodut edasi arendama teadmisega, et selja taga pole mitte juba, vaid kõigest 11 aastat Imaginet ja vähemalt 25 aastat on veel ees. Kui ma seda ise tahan. Aga ma ju tahan. 2014 koputas korraks õlale ja tuletas meelde, et prioriteedid tuleb uuesti üle vaadata ja paika sättida. Ja mõelda, mis on elus tähtis, mis mitte. Aitäh meeldetuletajale, kes iganes sa siis ka oled ja kus iganes sa ka asud. Sinust oli kasu. Teist meeldetuletust ei ole vaja teha. 2014 oli üks õnnelik aasta. Armastus püsis jätkuvalt kuum, poisid kasvasid nagu mehed muiste, Imagine kasvas tugevamaks ja inimesed, kes minuga igapäevaselt Imagines töötavad, said targemaks ja kogenumaks. Need pisiasjad teevadki õnnelikuks. See oligi minu 2014 lühidalt ja linnulennult. Huvitav, milline tuleb 2015? 2015 saan ma 40. Nooremad kolleegid ütlevad mulle juba täna, et olen teine generatsioon. Hää on olla teisest generatsioonist, aga töötada noorte inimestega, sest minu generatsioon on targem ja elukogenum, aga samas piisavalt noor, et uute asjadega kaasa minna ja ülikiirelt areneva digitaalse maailmaga ühte jalga sammuda. Kuigi jah, mõni asi pole minu jaoks. Näiteks Tinder, mis tapab ürgse instinkti murda. Virtuaalses maailmas tähendab murdmine kahe inimese vahelist Like nupule vajutust ja juba järgmisel hetkel on need “laikijad” linade vahel. “Minu ajal” tähendas see mängu, komplimente ja vastassoo signaalide lugemisoskust. Ja ka siis ei tähendanud see veel saagi koju toomist. Mis iganes sa 2015 ette võtad, mõtle alati sellele, mis “päriselus” toimub. Kõik veel ei ole digitaalne ja mobiilne. Kuigi väga suur osa on. Sinu kliendid on päris, nad ei ole veel robotid. Sa saad neile edastada “päris” sõnumeid, olgu need digitaalsed või suusõnalised. Oluline on, et need sõnumid on ausad ja siirad. 2015 saab olema üks põnev ja väljakutseid täis aasta. Tule Imaginesse külla ja tee seda sagedamini. Räägime niisama ka juttu, mitte ainult siis kui sul on kampaaniat vaja. Tule, joome tassi teed ja sööme head snäkki ning filosofeerime kasvõi hiliste õhtutundideni välja. Ma arvan, et meil on millest rääkida. Ahjaa veel. 2015 teen ma sinuga koos ühe või paar tööd, mis saab 2016. aastal Cannes’i reklaamifestivalil kuldse lõvi. Aga ma vajan selleks sind ja sinu toodet. Lepime siis kokku, et sinu poolt on toode ja minu poolt on tiim (ja lõvi jääb ka minule). Mõnusat 2014. aasta lõppu ja hästi vinget 2015. aastat! Margo Kütt |
