Loovtööstus on tihedalt seotud majanduse ja tootva tööstusega. Samuti on see seotud ka kultuuriga – tarbekunsti erinevate […]
Loovtööstus on tihedalt seotud majanduse ja tootva tööstusega. Samuti on see seotud ka kultuuriga – tarbekunsti erinevate valdkondade ja viimasel kümnendil üha enam ka meediakunstiga. Enam on kirjutatud sellest, mida kultuuri kokkupuude tööstusega viimasele on andnud, millist potentsiaali võiks endas peita jne. Vähem on pööratud tähelepanu sellele, millised on olnud tööstuse mõjud loomingule ja arengutele kultuuris. Paradoksaalselt isegi nii vähe, et kultuuriinstitutsioon ei pruugi enam kursis olla loovtööstuse sees loodava, kuid oma sisult tööstusest irdunud ja ametlikust kultuuriscenest väljaspool presenteeritud töödega. Seda võis tõdeda, kui otsisin selle aasta kevadel Pariisi Le Cube kunstikeskuse Eesti meediakunsti tutvustava festivali jaoks atraktiivseid noori meediakunstnikke, kelle hulgast lõpuks väljavalitute, Andres Tenusaare ja Taavi Kerikmäe ühisloomingust polnud keegi nagu midagi kuulnud. Võib-olla on põhjus ka selles tagasisides, mida meediakunstnik kohalikus kultuuripildis esinedes saaks… Või raskustes paigutuda etteantud konteptsioonidesse. Igal juhul on Eesti loovtööstuse arengus viimase 15 a jooksul läbiv ühendus meediakunstiga.
Tencu & Taavi Kerikmäe Foto: Andres Tenusaar
