Reklaam.ee
otsi ava laiendatud otsing
Prindi

Blogi

 Lisa oma blogi
 
 ... 5483  5484  5485  5486  5487  5488  5489  5490  5491  5492  5493  5494  5495  5496  5497  5498  5499  5500  5501  5502
 
02.12.2010, AamenStuudio
Nüüd, kus meil hakkab aasta 2010 läbi saama, on huvitav teada, millised olid selle aasta põhilised trendid sotsiaalmeedia valdkonnas. Nimelt andis SmartBrief, Inc . välja suurepärase aruande The State of Social Media for Business 2010 . Olgu veel öeldud, et küsitluses osales 6500 ettevõtte juhti. Tahangi seekord teiega jagada minu jaoks huvitavamaid ja/või üllatavamaid tulemusi. Siin need on: Ainult 14,2% ettevõtetest pidas enda sotsiaalmeedia strateegiat väga efektiivseks; Põhiliselt kasutatakse Facebooki, Twitterit, Linkedlni, YouTube-i ja blogisid; Peamine põhjus, miks sotsiaalmeediat täna kasutatakse, on brändi loomine; 60% vastanutest ütleb, et nende ettevõtted kasutavad sotsiaalmeediat; Vaid 15% ettevõtetest, mis sotsiaalmeediat kasutab, mõõdab ka selle efektiivsust. (Milleks siis kõik see vaev?); Ainult 50% vastanutest kasutab sotsiaalmeediat enda klientide vajaduste välja selgitamiseks ja nendele reageerimiseks; Ainult 28,5% küsitletud ettevõttel on praegu olemas kindel sotsiaalmeedia kasutamise plaan; Just need viimased kaks punkti panevad mind kõige rohkem imestama. Tuleb välja, et asi on pisut nutune. Klientide vajaduste väljaselgitamine peaks olema ettevõtte jaoks primaarne. Ja kas tõesti ainult 28,5% ettevõtetest on olemas kindel plaan, kuidas sotsiaalmeediat kasutada? Mis siis muud, kui aastal 2011 teeme paremini.
30.11.2010, AamenStuudio
Facebooki fännilehtede ja järjest arukamaks muutuvate otsingumootorite tõttu liigub üha enam inimesi otse teda huvitavale veebilehele (näiteks tooteleht, kontakt, blog vms) ja ettevõtte avalehele satutakse seepärast harvem. See sunnib veebilehe ülesehitust väga hoolikat läbi mõtlema, et esmamulje ettevõttest jääks ühtviisi hea kõigil sisenemislehtedel ja väheneks bounce rate ehk põrkemäär. Üpris tihti aetakse segamini põrkemäär ja exit rate  ehk väljumismäär, kuigi neil on erinevad tähendused ja eesmärgid. Põrkemäär näitab mitu protsenti kasutajatest külastasid ühtainsat lehekülge ja lahkusid pärast seda järgmisele suvalisele veebilehele. Näiteks kui veebilehte külastatakse 100 korda päevas ja põrkemäär on 30%, siis 70 külalist uurivad veebilehte põhjalikumalt ja 30% võtavad kohe ette järgmise ettevõtte kodulehe. Veebilehe väljumismäär seevastu näitab mitu protsenti külastajatest lahkub veebilehelt mõne lehe kaudu. Sellele võis eelneda kogu veebikeskkonna põhjalik läbitöötamine ja näiteks kontaktilehe kõrge väljumismäär ei ole nüüd kindlasti halb näitaja. Heaks põrkemääraks loetakse umbes 30% ja juba liialt kehvaks võib pidada 60%. Muidugi need numbrid on vaieldavad ja tavaliselt heaks peetav 30% põrkemäär võib tähendada ka seda, et veebileht pole hästi leitav ning seda külastavad ainult inimesed, kes otsisidki ainult seda konkreetset lehte. Kuidas vähendada põrkemäära? Alustuseks peaks üle vaatama veebilehe avalehe, et sealne sisu vastaks sellele, mida külastaja ootab. Ettevõtte kohta otsib klient reeglina infot tootevaliku, asukoha, kontaktandmete jne kohta ning vähemalt viide sellele peab esilehel ka olema. Reklaambännerile klikkides ootab klient aga infot konkreetse pakkumise kohta ja kui ta seda ei saa, siis lahkub ta sama kiirelt, kui tuli. Oluline on läbimõeldud landing page ehk sisenemisleht ja eelkõige sealne sisu. Tegus külastajate peletaja on ka pikk laadimisaeg. Internetiühenduste kiirused on küll jõudsalt kasvanud, aga sellevõrra on ka kasutajate kannatus lühem. Kui leht või selle osa avaneb ca 10 sekundit, siis jäävad tegelikku sisu vähesed ootama. Nii on suhteliselt mõistlik loobuda Flash ja muudest palju ressurssi nõudvatest elementidest ja rõhuda rohkem kenale disainile ning asjalikule sisule. Reklaami tehes tasub bännerile paigutada võimalikult palju infot, võimalikult konkreetselt väljendudes. Nii teab asjast mitte huvitatu oma aega kokku hoida ja võimalik klient saab pakkumisest kohe kiirelt aimu ning kokkuvõttes põrkemäär väheneb. See on kusjuures eriti oluline klikipõhiselt maksustavate reklaamide juures, kus kõrge põrkemäär võib üsna kena kopika maksma minna. Lõpetuseks, lihtsaim variant põrkemäära vähendamiseks on mõistlik mujale viivad lingid panna avanema uues aknas või tabil. Selge, et kasvõi blogi kirjutades on tarvis mõnikord viidata, aga see ei tähenda, et lugeja peaks seepärast lahkuma.
26.11.2010, AamenStuudio
Järgemööda ilmub värskeid beetuuendusi Joomla! kauaoodatud uuest versioonist 1.6. Palju rõhku on pandud kasutajaliidese käepärasemaks muutmiseks ja nii, et ka lõppkasutajal oleks eelkõige mugavam sisu lisada. Mida täpsemalt uuendatud ja muudetud on? Kategooriad Varasemast tuttav kategooriate ja sektsioonide süsteem on koondatud uues versioonis ühte suurde kategooriate nimistusse. Seejuures ei piirata kategooriate arvu, nende kombineerimist ja muutmist. Alamkategooria muutmiseks tuleb nüüd lihtsalt valida kategooria, mille all see asub, mitte enam teha seda läbi vastava sektsiooni. Tööriistariba muudatused Kasutusmugavust silmas pidades on muudetud ka tööriistariba nuppe. Need peaksid nüüd võimaldama mugavamat artiklitega töötamist. Muudetud on: „Rakenda“ nupp on muudetud „Salvesta“ – sellega saad salvestada töö hetkeseisu; „Salvesta“ nupp on muudetud „Salvesta ja sulge“ – salvestab kirje ja suunab tagasi kirjete nimekirja; „Salvesta ja uus“ on üks uuendustest, mis salvestab kirje ja seejärel kuvab uue kirje loomise akna; „Salvesta koopiana“ on samuti uus. See nupp teeb originaalkirjest koopia; „Sulge“ nupp teeb seda, mida alati on teinud: sulgeb kirje midagi salvestamata; Kasulik menüühaldur Kui varem polnud menüühalduri olemasolul erilist eesmärki, siis nüüd on see palju tihedamalt seotud menüüde haldamise ja menüülinkide näitamisega. Võimalused menüüde lisamiseks ja muutmiseks on nüüd palju selgemad. Administraatori menüü Ka administraatorimenüü ei pääsenud muudatustest. Kasutajatel on nüüd oma menüü, kus saab muuta ligipääsutasemeid, lisada kasutajategruppe jne. Kokkuvõttes on ka see osa nüüd palju mugavam ja käepärasem. Valitud sisule ligipääs Uus versioon võimaldab luua kasutajategruppe, kellel on ligipääs teatud artiklitele ja muule valitud sisule. Näiteks kui on soov näidata eksamitulemusi vaid teatud õpilastele, siis saab määrata kasutajategrupi, kes hinnetele ligi saab. Nõnda on lihtne suunata olulist informatsiooni ainult nendele, kellele see mõeldud on. Tasub uuendada Joomla! 1.6 ei ole enam lihtne uuendus vaid liikumisel 1.5-lt uuele versioonile tuleb serveril füüsiliselt faile muuta. Nõnda võtab see veidi rohkem aega. Joomla! arendusmeeskond teatas, et vähemalt aasta jooksul 1.5 versiooni tuge ära ei kaotata ja annab võimaluse oma veebilehe uuendamine mugavamale ajale planeerida. Kui Joomla! 1.6 lõppversioon välja tuuakse võtab ka aamenStuudio selle kohe kasutusse ja aitame ka kõigil senistel klientidel soovi korral oma lehti uuendada :)
23.11.2010, AamenStuudio
Käesolev aasta on toonud palju uuenduslikku. Algas tahvelarvutite pealetung ning nutitelefonide müük seljatab tavalisi mobiiltelefone. Facebooki konto on nüüd olemas juba igal neljandal eestlasel. See on toonud muutuseid veebidisaini vallas ning ka aasta 2011 tõotab tulla põnev.   Mobiiline veeb on vajalik Varasemalt olen juba kirjutanud mobiilse veebi tähtsusest ja tuleval aastal on selle populaarsus ainult kasvamas. Järjest tuleb uusi Android, Symbian, iOs jne op.süsteemide baasil nutitelefone ja ka tahvelarvuteid ning seega on õige aeg pöörata tähelepanu oma kodulehe väljanägemisele väiksemalt ekraanil. See tähendab lehe andmemahu vähendamist ning eelkõige mobiiliekraanile sobivat ülesehitust. Kuidas seda teha, tasub lugeda siit . Flash ei mõju enam hästi Steve Jobs kuulutab järjekindlalt Flashi lõppu ja järjest enam tundub, et peab temaga nõustuma. Üha vähem näeb internetis Flash baasil lahendusi ning ega väga ei igatse ka. Flash rakendused nõuavad asjatult palju jõudlust ehk netbookidel tõmbab Flash tihti lihtsalt hinge kinni. Lisaks pole paljudel mobiilidel Flash tuge või on see üldse kinni keeratud ja ka Flash toega nutitelefonid ei esita kohati kõiki vajalikke elemente ning nõnda jääbki vajalik info saamata. Mõistlik on vältida Flashi kasutamist oma kodulehtedel ja vaadata hoopis vähem nõudlikumate HTML5, CSS3 ja JavaScripti poole. Muidugi kui on soov luua klikivaba veebileht , siis praegu veel Flashist mööda hiilida pole võimalik :) Veebilehe tähtsus vähenemas Tundub, et varsti pole enam Eestis ühtegi firmat, kel puudub Facebooki fännileht. Koduleht on praegu pigem professionaalne visiitkaart, kus saab ettevõtte kohta infot ja ka näiteks tooteid osta. Viimane muidugi on juba veidi vaieldav, sest ka Facebooki jaoks on juba olemas e-kaubanduse rakendused , mis on kindlasti üks tuleva aasta trende. 2011. jõuab meieni ka Facebook Messages mis seob inimesi veelgi enam FB keskkonnaga ja seda tähtsamaks muutuvad firmade jaoks nende fännilehed ja selle kujunduslik pool.   Milliseid veebidisaini trende ennustad sina 2011. aastaks?
 
 ... 5483  5484  5485  5486  5487  5488  5489  5490  5491  5492  5493  5494  5495  5496  5497  5498  5499  5500  5501  5502