Advinci - Google – pole äriplaani ja pole plaaniski

Google teenuste ja kontorite sulgemine on ilmselgelt seotud majanduslangusega, mida nad osaliselt ka tunnistanud on. Ei ole ka interneti tuntuim bränd majanduslanguse mõjude eest kaitstud ja peab oma kulutusi koomale tõmbama. Jaiku läbikukkumine Küll aga on mul kahju Jaikust, mis Google poolt hääbuma on jäetud ja see pole kuidagi majanduslanguse süü. Jaiku oleks võinud Twitterile [...]

Google teenuste ja kontorite sulgemine on ilmselgelt seotud majanduslangusega, mida nad osaliselt ka tunnistanud on. Ei ole ka interneti tuntuim bränd majanduslanguse mõjude eest kaitstud ja peab oma kulutusi koomale tõmbama.

Jaiku läbikukkumine

Küll aga on mul kahju Jaikust, mis Google poolt hääbuma on jäetud ja see pole kuidagi majanduslanguse süü. Jaiku oleks võinud Twitterile tugevaks konkurendiks olla, kuid Google tegi sellega (vähemalt) kaks viga:

1. Google arvab, et nende teenused levivad kulutulena lõpmatuseni – Nii juhtus nende otsingumootoriga ja nii nad arvavad peaks juhtuma ka kõige muuga, millega nad tegelevad. Kui ei juhtu, on see nii kui nii vaeva väärt. Paraku siinkohal nad eksivad: neilt on tulnud mitmeid teenuseid, mis on olnud väga head, kuid lõpetanud eksistentsi lihtsalt selle pärast, et keegi polnud neist kuulnud.Jaiku on küll kvaliteetne, kuid mitte revolutsiooniliselt parem oma konkurentidest (Twitter, Pownce, Tumblr jne). Kvaliteet on määrav ainult siis kui see on palju parem konkurentide omast. Ülejäänud juhtudel loeb peamiselt reklaam ja Google kui üks suurimaid reklaamvõrgustikke internetis peaks seda ometigi teadma. Kuid nad on saanud siiani erilise reklaamita hakkama ja arvavad, et saavad edaspidigi.
2. Kutsepõhise liitumise süsteem ei tööta alati - Hetkel tuleb pähe kaks, mille puhul Google sellist asja kasutas Orkut ja Gmail. Mõlemal juhul oli tegemist teenusega, millel on väga lai turg – e-maile kasutavad pea kõik internetikasutajad ning sõprade/tuttavatega suhtlemine on ka kõigile meelepärane.Jaiku näol on aga tegemist mikroblobimise teenusega, mille potentsiaalseks kasutajaskonnaks on blogijad, iti-mehed ja turundajad, mis kokku jääb e-maili kasutajatele ikkagi kõvasti alla.

Pole äriplaani ja pole plaaniski

Google on ettevõtte, millel polnud alustades äriplaani ja pole nähtavasti praegugi. Neil polnud isegi ettekujutust sellest, kuidas nad oma otsingumootoriga raha teenima hakkavad, päästerõngas relevantse klikipõhise reklaami näol tuli neil palju hiljem ja see polnud isegi nende välja mõeldud. Tegu oli patenteeritud lahendusega, mille tõttu neid kohtussegi kaevati.

Seesama reklaamsüsteem nimega AdWords (koostöös AdSensega) toob Google’le hetkel üle 95% tuludest.

See tähendab, et Google’l on üks suuuuur rahalehm. Kuid arvestades et neil on kümneid teenuseid, saite, keskkondi, mis ei too neile muud tulu kui veidi AdWordsi teenistust ja brändituntust, on äriplaanist asi kaugel. AdWords ei suuda ära toita kõiki Google tegevusi, ja olgem ausad, nad topivad oma nina ikka igale poole alates 3D maailmatest, meditsiinist, kosmonautikast kuni aluspesuni välja.

Sattusin hetk tagasi Jüri Kaljundi postitusele “This is just the beginning”, kus ta räägib, et oleme harjunud, et kõik teenused internetis on tasuta ja seetõttu suletakse kasumit mittetootvaid teenuseid nagu Jaiku. Olen sellega nõus, kuid ka paljud interneti ettevõtted on harjunud sellega, et ei pea inimestelt raha küsima, eriti Google. Kuidas peaksid siis kasutajadki vastupidisega harjuma?

Olgem ausad, kellele meeldib raha küsida? Selleks peab looma maksesüsteeme, kasutajad nurisetavad kõrgete hindade üle, kasutavad teenuseid vähem jnejne. Aga paraku on reaalsus selline, et tasuta tegemine vajab suurel hulgal kasutajaid, kui neid ei ole (ega tule), tuleb küsida raha.

Niisiis on internetiettevõtted eesotsas Googlega muutunud mugavaks – oodatakse, et kasutajad leiavad ja hakkavad nende teenuseid kasutama ilma, et nad peaksid neid kusagil reklaamima või muud moodi promoma. Ja vähe sellest on ka kõik teenused tasuta.

Kas “ei kuluta midagi, ei teeni midagi” ärisid jätkub veel kauaks?